Tulge mööda vererada..

"Ma olen õpetaja," tuletas Josh kutile meelde ja muigas. "Ja ma usun, et ma olen sust oma kümme aastat vanem," lisas ta kuti hirmutamiseks.

"Mitte minu õpetaja," sõnas Joseph ja muigas siis samuti, jäädes täitsa mehe ette seisma. "Äkki mulle meeldivadki vanemad kutid?"

Josh viis vilksamisi pilgu Josephi huultele. "Ja see kutt, kelle pärast sa tappa said? Oli sinust vanem? Tahad temast rääkida?" küsis ta.

"Ma ei viitsi enam rääkida," muigas Joseph ja suudles Joshuat, tõmmates rätiku ta puusade ümbert maha. Ups..

Joshua üllatus suudlusest, ning tõmbus eemale. "Mind võidakse selle eest vallandada," sõnas ta Josephile silma vaadates. "Sa mõtle hoolega, mida sa teed," lisas mees.

"Siis oleks tark elu järgmise lõuna käigus direga oma voodielu mitte arutada," muigas Joseph. Tema nähtavasti olukorda tõsisemalt poolelt ei vaadanud. Ja ta polnud isegi täis veel!

"Palju sa jõid?" küsis Josh muiates.

"Kaks klaasi," vastas Joseph uhkelt. Katsugu Josh nüüd arvata, et ta täis on.

"Kindel, et sa süüa ei taha?" küsis mees. Ta tõstis maast oma rätiku üles. Näis, et tal õnnestus Josephi tähelepanu kõrvale saada.

"Oleneb, mis pakkuda on?" sõnas Joseph kavalalt kulme kergitades.

"Ma võin pastat teha," muigas Josh ja viskas rätiku voodile. Ta pöördus tagasi kapi poole, haarates sealt bokserid, mis ta omale kohe jalga tõmbas.

Joseph mõtles hetke ja otsustas siis, et neil veel aega jagub. "Pasta kõlab täitsa isuäratavalt," sõnas Josh viimaks.

Josh tõmbas ka teksad jalga ja särgi. Sokkidega ta vaeva näha ei viitsinud. Nagunii meeldis talle paljajalu rohkem. Kui ta riietus, jäi üks kapiuks suletuks, varjates nii pool kapi sisust. Nüüd sulges Josh ka teise ukse ja naeratas Josephile. "Ühined minuga köögis või uputad oma muresid elutoas?" küsis ta.

"Köögis," vastas Joseph muiates, suundudes toast välja. "Aga ma võtan pudeli kaasa!" teatas ta leidlikult.

"Sinu valik," muigas Josh ja astus kööki. Koheselt asus ta toitu valmistama.

Joseph haaras tõesti elutoast ka pudeli kaasa ja liitus siis mehega köögis. "Saan aidata kuidagi?" uuris ta Joshi jälgides. Kokata oskas ta küll.

"Lihtsalt naudi oma jooki," muigas Josh ja toimetas edasi. Mingil hetkel oli tal pisut vaba aega. Ta võttis Josephi käest klaasi ja jõi sealt mõne hea sõõmu.

"Okei," sõnas Joseph rõõmsalt ja jõi klaasi tühjaks, valades selle uuesti täis. Ja tuleb välja, et mitte enda jaoks.. "On hea, eks?" muigas mees.

"Kui see halb oleks, siis mul poleks seda baarikapis," märkis mees ja ulatas klaasi Joshile tagasi. Ta silmitses hetke kutti naeratades ja jätkas siis kokkamisega. Mehest lausa kiirgas positiivsust.

"Seda küll.." sõnas Joseph mõtlikult. "Sa oled kuidagi väga heas tujus," mainis Josh.

"On see kuidagi keelatud?" küsis Josh naerdes.

"Ei, mitte seda. Lihtsalt.. Üks hetk oled kurb ja siis oled tõsine ja siis jälle lõbus ja.. Väga vaheldusrikas," muigas Joseph.

"Millal ma kurb ja tõsine olin?" küsis Josh muiates. Ta oli pigem pidevalt rõõmus.

"No see... pilt.." sõnas Joseph veidi kõhklevalt. Ta ei tahtnud Joshua tuju jälle alla vedada.

"Aga muidu olen ma ju stabiilselt positiivne," muigas Josh.