Tulge mööda vererada..

"Peale nende homofoobide," lisas Joseph siiski. Keskkool ei hiilanud just oma imepärase tolerantsusega tavaliselt.

"Jah, peale nende," muigas Josh. Ta nägi ütlemata positiivne välja, olenemata kõigest läbielatust. Nad jõudsid õigele korrusele ja lift peatus. Mees astus koridori ja sammus oma korteri poole.

"Kas ma peaksin nüüd juba jooksu pistma või kannatame veel natuke?" naeris Joseph mehele taas järgnedes.

"Oota, kuni ma su oma korterisse lukustan," muigas Josh ja avas oma korteri ukse. Ei midagi ülemäära luksuslikku. Mõnus, avar korter, heleda mööbli ja arvestatava vaatega elutoa akendest. Mööbel iseeenesest oli äärmiselt modernne. Korteris oli kaks tuba, vannituba ja köök. Magamistoa seintel olid pildid Joshist, kui ta veel modellindusega tegeles.

"Kus mul siis joosta," naeris Joseph korterisse astudes ja vaatas huvitunult ringi. "Pääris kena," sõnas ta tunnustavalt. Talle meeldis modernne stiil.

Josh sulges nende järel ukse ja lukustas selle. Rohkem harjumusest, kui selleks, et Joshile nalja visata. "Soovid sa midagi süüa enne, kui jooma hakkad?" uuris mees. Elutoas oli lisaks diivanitele ja telekale veel ka mõnus kamin, millel mõningad pildid Joshist ja tema eelmisest elukaaslasest.

"Ma arvan, et pole väga vahet. Hakkabki kergemini pähe," muigas Joseph toas ringi vaadates. Muidugi märkas ta ka pilte ja kergitas pisut kulme. "Su kutt?" uuris ta kavala muigega.

"Mu kihlatu," lausus Josh naeratades. Ja kuigi ta ikka veel naeratas, oli tema silmist kaotuse valu näha. Ta kõndis baarikapini. "Viski? Rumm? Viin?" küsis ta.

"Kihlatu lausa?" kordas Joseph üllatunult. "Kindel, et ma tohiks siis siin olla..?" küsis ta veidi kõhklevalt.

"Ta on surnud," lausus Josh vaikselt ja sulges silmad. Ta toetas oma käed baarikapile. Olgugi, et sellest oli möödas kuid, neid sõnu oli ikka raske öelda. Liiga raske oli lahti lasta. Naeratus mehe näolt oli kadunud.

Ka Joseph tõsines ja hammustas huulde, sammudes Joshile lähemale. "Vabandust.. Ma poleks pidanud torkima," sõnas ta vaikselt, pannes käe mehe õlale.

"Sa ei teadnud," sõnas Josh. "Mida sa soovid?" küsis ta taas lõbusamaks muutudes.

Joseph naeratas kergelt ja viis pilgu siis pudelitele. "Eeh.. Viskit siis," sõnas ta viimaks. Ega väga vahet vist polnud.

Josh kallas noormehele klaasi viskit ja ulatas selle talle. "Kas ma oleks väga nõme, kui ma praegu pessu läheks ja sinuga nii kümne minuti pärast ühineks?" küsis ta.

"Ei oleks," muigas Joseph ja võttis siis klaasist lonksu. "Aga ma hoiatan sind, et kümne minutiga on see pudel tühi ka."

Josh vaid naeris. "Tunne end nagu kodus," sõnas ta magamistuppa kadudes ja sealt vannituppa.

Joseph uuris hetke veel kaminasimsil olevaid pilte ja piilus siis ka kööki. Köök nagu köök ikka. Mees lõpetas vahepeal ühe klaasiga ja kallas endale viskit juurde, suundudes siis mööda korterit edasi. Viimaks jõudis ta ka magamistuppa ja jäi uksele seisma, uurides huviga seinal olevat pilti Joshist. Väga huvitav..

Josh astus magamistuppa, ümber ainult rätik ja suundus kapi juurde. "Ma tegelesin modellindusega kunagi," muigas mees, nähes, mida Joseph uurib.

Joseph viis pilgu mehele ja vaatas hindavalt ta keha. Pääääris kuum. "Niiet sa oled gei, endine modell ja praegune kunstiõpetaja? Midagi veel, mis ma teadma peaks?" muigas Josh, kulistades ka järgmise klaasitäie tühjaks.

"Küll kõik aja jooksul välja tuleb," muigas Josh ja otsis kapist omale riideid. Polnud ju viisakas külalise juuresolekul poolalasti ringi lipata.

"Üü.. Salapärane," naeris Joseph, jälgides Joshi. "Kindel, et neid riideid üldse vaja läheb?" muigas ta.

"Ma ei maga sinuga," muigas Josh pilku Josephile heites. Shame. Kutt oli kuum.

"Jajah, muidugi," sõnas Joseph muiates. "Eks sa võid siis ise eest ära joosta."

"Kas sa oled siin selleks, et end täis kaanida või selleks, et minuga magada?" küsis Josh end täielikult Josephi poole pöörates ja rinnal käsi ristates. Tal oli endiselt vaid rätik ümber.

"Ma võtaks mõlemad," sõnas Joseph mehele paar sammu lähemale astudes.