Olematuse olemus

"Kas ma sinuga võin uuesti magada?" küsis Chris ja tegi kutsika silmi. Praegu olid need valu täis kutsikasilmad.

"Ole. Vait." sõnas Joseph pahaselt. Nojah.. Nüüd vist enam väga vahet polnud ka.

Chris tõusis diivanilt, ning ohkas. "No jah siis," lausus ta ja hakkas lahkuma.

"Mh.. Ma ei mõelnud ju seda," sõnas Joseph ja haaras Chrisi käest, tõmmates ta diivanile tagasi. Midagi mõtlemata suudles ta meest õrnalt - Chrisi huul oli siiski katki. Zooey oli nagunii juba kõike kuulnud, enam nagu vahet polnud.

Chris suudles Joshi ahnelt vastu. Tal oli katkisest huulest savi.

Zooey hoidis hinge kinni. Pole võimalik. Ta vend suudleb just Chris Ryderit. Tüdruk vahtis kutte hoides end tagasi. Oi, kuidas ta oleks tahtnud neile vahele tormata.

Joseph andis järele ja suudles Chrisi samuti ahnelt, libistades käe talle ümber. Zooey kohalolek oli nüüdseks juba ununenud.

Chris oigas natuke. Opi haav tegi küll haiget. Kuid ta ei tõmbunud eemale vaid liibus lähemale ja suudles meest aina ahnemalt.

Joseph oli valmis juba eemale tõmbuma, et Chrisile mite rohkem valu põhjustada, aga no.. Tundus, et mehele see variant meeldinud poleks. Mingi mõistusekübemeke kuskil hoidis Joshi piisavalt tagasi, et ta Chrisil riideid seljast rebima ei hakkaks, aga muus osas ta end küll tagasi ei hoidnud, libistades käed mehe särgi alla ta kuumale nahale.

Zooey pulss kiirenes. Gaaah, kui kuum see oli.

Chris end küll tagasi hoida ei suutnud ja libistas Joshi särki ülespoole.

See väike kübemeke kadus ja Joseph loobus vägagi hea meelega oma särgist, tirides siis ka Chrisi oma ülespoole. Vahepeal pidi ta siiski mehe huuled uuesti üles leidma. No kuidas ta saakski eemale hoida.

Chris loobus oma särgist ja suudles Joshi huuli veelgi ahnemalt, liibudes talle lähemale.

Zooey hammustas tugevalt oma alahuult. Kui kuum Chris veel ilma särgita oli. Ilma särgita ja siin samas.

Joseph tõmbus kulme kortsutades eemale ja viis pilgu Chrisi näolt veidi allapoole. Nagu ta tundnudki oli, oli mehe kõhul mingi.. plaaster? "Mis see on?" küsis Josh. Umbes samal hetkel jõudis talle ka kohale, et nad on ikka veel puhketoas.. Ups.. Mees viis pilgu õele ja naeratas kergelt. "Ee.. Pane silmad kinni või midagi äkki," muigas Joseph.

"See pole midagi," lausus Chris ja tõmbas Joshi lähemale, et teda jälle suudelda.

"Ole vait, ei pane," turtsatas Zooey. Nähes plaastrit kergitas neidis kulme.

Joseph tõmbus pisut eemale ja köhatas siis kergelt. Neil mõlemal võis savi olla, aga tema jaoks oli olukord pääääris veider. "Sa peaksid siiski puhkama," sõnas mees kergelt naeratades.

"Ei!" lausus Chris kindlalt. "Sina pead heaks tegema selle, et sa mulle kallale tulid," lausus Chris.

"Küll ma teen," lubas Joseph. "Hiljem," lisas ta kiirelt ja tõmbas enda särgi uuesti selga.

Chris põrnitses Joshi pahaselt. Tema enda särgiga ei kiirustanud.

"Mis siis ikkagi juhtus?" küsis Zooey. Ta oli liiga uudishimulik, et lasta käest võimalust teada saamaks, miks Ryderil see haav oli.

"Midagi," vastas Chris kindlalt.

Joseph otsustas selle igatahes kindlalt välja uurida. Selline värk tundus küll üpris tõsine. "Et siis.. Minu õde enam ei näpi," sõnas mees, üritades midagi karmi hääletooni laadset esile tuua. Olid nad üldse sellest enne rääkinud? Need suudlused olid ta mõtted vägagi hajevile laiali kandnud.

"Ei näpi," kinnitas Chris. "Kas sa nüüd teed oma teo heaks?" küsis Chris muiates.