Getting serrious again

Zooey muigas: "ma tahaks sinu juurde kolida." Kuigi see oli nii suur samm, tundus see just õige.

Will naeratas rõõmsalt, kinkides Zooey'le selle peale magusa suudluse. "Täna? Homme? Kohe?" päris ta siis kärsitult.

"Ah?" tüdruk silmitses mees mõne hetke. "Ma ei tea, ma mõtlesin, et pärast seda, kui me mu vanemate juures oleme käinud," vastas ta siis.

"No eks ma siis pean natuke veel kannatama," sõnas Will kergelt muiates. "Ja Annaga rääkima," lisas ta pisut mõtlikult. "Oi, talle sa meeldid."

"Miks sa nii kindel oled, et ma talle meeldin?" küsis Zooey kahtlevalt. "Ma peaks temaga enne kohtuma. Lastele ei meeldi sellised ootamatud muutused," rääkis tüdruk edasi.

"Talle meeldivad kõik 'preilid' nagu ta ise neid nimetab," sõnas Will kindlalt. "Eriti sinusugused, kes on ülimalt ilusad nii seest kui väljast," lisas mees. Anna oli küll kaheksane, aga tahtis juba endale ripsmetušši.. Ilmselgelt võttis ta endale eeskujusid igalt poolt mujalt, kui enda isa pealt. "Seda annab täitsa korraldada ju."

"On sul temanähes üldse tüdruksõpru olnud?" küsis Zooey siis.

"Ee.. Ei.. Aga see ei tähenda, et sina talle ei meeldiks. Kindlasti meeldid," jäi Will endale kindlaks. Mitte, et tal poleks vahepeal mitte kedagi olnud. Mõni naine ikka silmapiiril oli, aga need ei tahtnud enamasti ise end liialt siduma hakata ja lükkasid Annaga kohtumise väga kaugesse tulevikku.

"Sa ei saa selles nii kindel olla," jäi Zooey jällegi endale kindlaks. Samas, mida tema ka teadis? Anna oli ju Willi tütar ja Will oli see, es tüdrukut tundis.

"Aga näed, olen. Annal on mingi kuues meel heade inimeste peale," muigas Will. "Me võiks midagi kõik koos ette võtta. Saaksite teie kaks ka tuttavaks omavahel ja puha."

"Ja näiteks mida?" küsis Zooey muiates. Lähevad loomaaeda? Talvel?

"Midagi toredat," sõnas Will kergelt naerdes. Väga täpne vastus, eksole. "Näiteeks.. Mingi see veemaailm? Lõbustuspark? Okei, sinna ma sind vast ei laseks. Loomaaia jaoks on ka külm. Mm.. Shoppama?" pakkus mees aina jaburamaid asju. Tema ei teadnud, mis neile naistele meeldis ju. Oh, palun, et Zooey ootaks poega..

"Shoppama?" küsis Zooey muiates. "Lähme hoopis balletti vaatama," pakkus ta. Väikestele tüdrukutele meeldis balletti vaadata, eriti, kui see mõni huvitav tükk oli.

"Ma pean asju teie nurga alt vaatama ju. Naised on ülekaalus," muigas Will, viies siis ühe käe Zooey kõhule. "Võibolla," lisas ta naeratades. Kes teab, äkki oligi poiss! "Jah! Vot see on hea mõte," nõustus mees kohe. Anna käis ise ka kord nädalas tantsutunnis siiski.

Zooey naeratas. "Siis balletti me vaatama lähme," naeratas ta.

"Praegu tundub kõik küll nii lihtne ja.. õige. Ma väga loodan, et see jääbki nii," sõnas Will naeratades. Okei, raskustega saab ta veel hakkama, aga kui asi juba vale tunduma hakkab... Siis on jama.

"Ma loodan ka," naeratas Zooey ja silitas mehe põske.

"Räägi mulle endast," palus Will. No õigupoolest ei tundnud ta Zooeyt ju üldse ja naine kandis tema last. Natuke nigel olukors ses suhtes.

"Mm, mida näiteks?" küsis Zooey.

"Noo.. On midagi, mida ma peaksin kindlasti teadma ka?" uuris Will muiates. "Näiteks, et sa norskad ja vihkad apelsine?"

"Ei, ma ei norska," muigas Lily. Kuigi Josh oli öelnud, et ta sonib. Ah, ta mõtles selle kindlasti välja. "Aga mul on munade, piima ja nisu gluteeni vastu allergia," lausus tüdruk.

"Munad, piim, nisu gluteen. Jätan meelde," sõnas Will naeratades. "Aga apelsine sööd?" küsis ta lõbusa muigega.

"Söön," noogutas Zooey naeratades. Ta armastas apelsine.

"Mis su lemmiktoit on?" uuris Will. Kui nad juba söögilainel olid. Pealegi oli alati hea teada, mida neiule kokata. "Ja magustoit ka," lisas ta siis kohe. Mitmekäiguline ikka.

"Ee, ma ei tea," mõtiskles Zooey. "Mul nagu otseselt lemmikut toitu pole. Ma eelistan naturaalseid sööke," lausus ta.