Olematuse olemus

Zooey istus puhketoas ja luges raamatut maailma rocki ajaloost. Jällegi, vaatas ta rohkem pilte kui luges. Viimasel ajal polnud tal nii suur soov otseselt lugeda, kui lihtsalt silmadega mingitest faktidest üle käia. Neidis oli selle ajaga, mis ta seal istunud oli juba kaks topsi kakaod joonud.

Chris maandus puhketoas diivanil istuva tüdruku kõrvale. Ainult selle pärast, et ta oli teda kuskil näinud, aga ei suutnud meenutada. Jutu ta siiski alustada ei kavatsenud, selleks tal väga tuju polnud.

Zooey tõstis pea, kui keegi tema kõrvale istus. Tüdruk tardus paariks sekundiks. Chris Ryder istus ta kõrval. Chris Ryder! "Hei," lausus ta väriseval häälel. Ta võis ju kaasõpilast tervitada.

Chris viis pilgu Zooey'ile ja mõtles veidi, enne, kui taipas hei vastu öelda. "Ma tean sind kusagilt," sõnas ta siis.

"Ma aitasin Ryanit, kui te muusika klassis kaklesite," lausus Zooey vaikselt. Omg, ta rääkis Chris Ryderiga. Ja see oli nii lahe. Tüüp isegi mäletas teda.

"Oh, right," noogutas Chris. "Semmite?" küsis ta siis. Mis see tema asi üldse oli? No, ilmselgelt ei olnudki, aga küsimus oli juba küsitud.

"Eiii! Ta on lihtsalt... Me oleme lihtsalt sõbrad," lausus tüdruk kiirelt. Võib-olla natuke enam.

Chris silmitses Zooey't ja noogutas siis. "Ma olen Chris muide," tutvustas ta end tüdrukule.

"Ma tean," ahhetas Lily kiirelt. "Mina olen Zooey," lausus ta pärast mõnda aega vaikuses istumist. Tal läks esialgu meelest ennast ka tutvustada.

"Meeldiv tutvuda," lausus Chris. Ta käed värisesid, aga õige pisut, kuid siiski märgatavalt.

Zooey märkas mehe värisevaid käsi, kuid ei osanud neid millegagi seostada. Ta oli piisavalt vähe kogenud, et sellistest asjadest mitte teada. "Ma kuulsin, et teie album ikka tuleb välja," naeratas tüdruk.

Chris noogutas. Ta ei viitsinud hetkel sellest rääkida. "Kuule, kui te Ryaniga ainult sõbrad olete, siis sul pole ju midagi selle vastu, kui me... natuke..." Chris liibus tüdrukule lähemale ja lükkas sõrmedega ta juuksed kõrva taha, "sind kabistan."

Zooey punastas, tema hingamine muutus sekundiga katkendlikuks. Aga ta ei liibunud kutilt eest ära. Tegemist oli siiski Chris Ryderiga ju.

Chris liibus tüdrukule lähemale ja suudles neidu magusalt. Tema käsi libises neiu pihale ja sealt särgi alla.

Zooey vastas suudlusele. Ta hingeldas aina rohkem, kui nooruki käsi tema särgi alla libises. Tüdruk ahhetas vaikselt. Siin, puhketoas? Mõtted muutusid hägusemaks ja Lily andus Chrisi suudlustele.

Chris libistas oma käe ülespoole, neiu rinnale, teda aina ahnemalt suudeldes.

Zooey pidi suudluste vahepeal meeletult õhku ahmima. Aina rohkem kasvas temas soov, et Chris ta sülle haaraks ja minema kannaks.

Chris muutis suudluse veel ahnemaks. Ta libistas oma teise käe neiu jalge vahele.

Zooey hammustas tahtmatult mehe alahuult. See oli midagi keelatut ja samas midagi ülemõistuse head.

OT: Ai kurja..

Joseph sammus puhketuppa, et ka tänased ajalehed läbi sirvida, kuid ukselt ta kaugemale esialgu ei jõudnudki. Kahest diivanil istuvast kogust tuvastas ta esialgu edukalt ära Chrisi ja lõbus muie jõudis juba mehe huulile tekkida, kuni ta mõistis, et teiseks isikuks on ta enda õde. "Zooey?" sõnas Joseph ärritudes ja sammus diivani juurde, tirides Chrisi õe juurest eemale.

Chris pööras vihase pilgu Joshile. Hei, tal oli pooleli midagi! "Mis sul viga on?" küsis ta.

"Josh... Ma...." tõusis Zooey ja pani oma käe venna õlale. "Rahune palun. See oli kõigest suudlus," ehk midagi enamat.

Joseph raputas õe käe õlalt maha ja virutas Chrisile rusikahoobi näkku, paisates ta siis põrandale pikali. "Sa ei näpi minu õde," sisistas mees maruvihaselt, jagades mehele armutult uusi ja uusi hoope.

Chris oli niigi halb kakleja ja selili põrandal polnud temast palju rohkem tolku. Ta karjus valust, kui opi haav jälle haiget tegi ja virutas Joshile kolmnurka. See peaks ju aitama.

Zooey kiljatas hirmunult, kui Josheph Chrisi põrandale paiskas. "Jäta järele, palun," anus ta. "Midagi ei juhtunud," lisas ta.