Inimene peab ju sööma

Joseph tõmbus eemale ja vajus siis vaikides Chrisi kõrvale selili. Nagu mossitav eit noh..

Chris kasutas juhust ära ja surus oma käe Joshi kõrile. Ta vaatas talle vihaselt silma. "Ära tule mind minu toas ähvardama," lausus ta.

"Ma ei.. ähvardanud.." sõnas Joseph kähiseval häälel, pannes käe automaatselt Chrisi käe ümber, et see ära tõmmata.

Chris tugevndas haaret ja liibus Joshile lähemale. See oli päris nauditav. Vaadata teist niimoodi piinlemas.

Joseph avas õhku ahmides suu, kuid ega see väga ei mõjunud küll. Mees sulges silmad - seda lõbu ta Chrisile küll ei pakkunud, et too ta hirmunud pilku näeks.

Chris puudutas õrnalt oma huultega Joshi omi. Ta lasi mehe kaelast lahti ja suudles teda ahnelt.

Puudutuse peale avas Joseph korraks silmad ja püüdis siis küll suudlusele vastata, aga tal oli ikka veel tunne nagu teda kägistataks ja õhku väga polnud, mistõttu ta Chrisi pisut eemale tõukas ja õhku ahmis.

Chris lasi end eemale tõugata ja silmitses Joshi muiates.

"Nüüd oleme tasa," sõnas Joseph siis, kui ta jälle normaalselt hingata sai. Mehe hääl siiski kähises natuke.

"Mhhmhh," muigas Chris kavalalt ja suudles Joshi taas ahnelt.

Seekord vastas Joseph suudlusele sama ahnelt, tõmmates Chrisi endale lähemale.

Chris surus Joshi käed voodile ja suudles teda aina ahnemalt.

Joseph hammustas õrnalt ent pisut pahaselt Chrisi alahuult. Harjumatu oli sedasi piiratult seal lamada ja olla võimetu midagi teha. Samas ei saanud ta just öelda, et see tunne halb oleks.

Chris tõmbus Joshist eemale, piisavalt kaugele, et kutt tema huulteni ei ulataks.

Joseph proovis küll ülespoole küünitada, aga ikkagi sellest ei piisanud. Pahaselt silmi kissitades jälgis ta Chrisi ja üritas siis enda käsi samuti lahti tõmmata.

"Nii on täitsa huvitav," muigas Chris.

"Sa oled kohutavalt õel," sõnas Joseph õrnalt muiates. Käsi ta ka muidugi lahti ei saanud ja mees lesis siis mõnda aega niisama, mossis ilme näos.

"Sa mossitad, nagu mingi eit," muigas Chris.

"Ise oled eit," pomises Joseph ja manas siis oma kõige tavalisema, mittemidagiütleva näoilme ette.

Chris naeris. Kui talle tundus, et Josh on rahunenud, lasi ta temast lahti ja viskas end nüüd mehe kõrvale selili.

"Pealegi said sina just taha, mis teeb sinust eide," pidi Joseph ikkagi edasi torkima, viies lõbusa muige saatel pilgu Chrisile.

"Mitu korda sa meil taha oled saanud juba?" küsis Chris samuti muiates. Ta ei läinud nii kergesti endast välja.

"Mitu korda sina elu jooksul taha oled saanud?" küsis Joseph kohe vastu ja muigas siis võidukalt, olles kindel, et ta tabas naelapea pihta.

Chris mõtles pingsalt. "Ühe," lausus ta siis surmtõsiselt. Ta ei mäletanud küll, et rohkem oleks olnud.

Josephi ilme muutus võidukast imestuseks. "Nalja teed?" küsis ta turtsatades. "Ma olen ainus õnnelik?"