Inimene peab ju sööma

Kägistamisega olid Chrisil halvad kogemused ja ta haaras vaba käega Joshi käest, püüdes seda ära tirida oma kõrilt. Ta ei vastanud ka suudlusele.

Josephi haare tugevnes ja vihaselt põrnitses ta Chrisi silmadesse, suudeldes meest uuesti. Seekord palju nõudlikumalt.

Chris rebis kätt meeleheitlikumalt oma kõrilt eemale. Õhku oli raskem kätte saada. Miks kõigile meeldis teda kägistada?

Joseph urises vihaselt ja lasi ka teisest Chrisi käest ning ühtlasi ka ta kõrist lahti, virutades mehele taas rusikaga. Enam aega viitmata pööras ta Chrisi kõhuli ja oli ühe tõukega mehe sees.

Chris jõudis vaevu löögi peale niutsatada, kui Josh ta juba teistpidi keeras. Ta haaras kätega padjast ja surus oma näo patja.

Joseph ei teinud sellest eriti välja - tema sai, mis ta tahtis. Vähemalt esialgu.

**

Josh vajus selili Chrisi kõrvale ja lebas seal mõnda aega rahulikult, keerates end siis külili Chrisi poole.

Chris ajas end voodilt püsti ja avas oma toa ukse. Ta vaatas vihaselt Joshi poole. Ilmselge vihje.

"Lähed kuskile?" küsis Joseph rahulolevalt muiates, keerates end selili ja toetudes küünarnukkidele. Nüüd oli tal tuju väga hea.

"Ei, sina lähed," lausus Chris ja toetas end vastu seina. Talle tundus, et ta käitus nagu mõni eit. Miks nagu?

"Mul on siin ka väga mugav," nentis Joseph ja muigas siis taas, tõustes püsti. "Ära mossita nüüd," sõnas ta Chrisi juurde sammudes.

"Ma ei mossita, ma olen maruvihane," lausus Chris ja tõukas Joshi endast eemale.

Joseph kortsutas kulmi ja tõukas Chrisi tugevalt vastu seina, hoides käsivart mehe kõril. "Siis oleks tark tegu maha rahuneda."

"Sina peaks rahunema!" käratas Chris vihasena ja tõukas kuti endast eemale.

Joseph haaras Chrisi käest ja väänas selle mehe seljale, surudes ta nüüd näoga seina vastu. "Ma olen marurahulik," kinnitas ta vihaselt.

Chris karjatas korraks valust, mis käe väänamine endaga kaasa tõi. Ta surus oma teise käe vastu seina. Josh oskas kohati väga veenev olla.

"Rahuneme nüüd kõik ilusti maha ja läheme tuttu, eks?" sõnas Joseph tungivalt, tõmmates Chrisi kätt natuke tugevamalt.

"Jaa!" karjatas Chris valust. Ta viis viivuks pilgu avatud uksele. Huvitav, kas Amanda oli oma toas või mitte. Kui jaa, siis ta pidi seda kuulma.

"Tubli," sõnas Joseph ja lasi mehe käest lahti, lükates siis jalaga ukse kinni. Josh haaras nüüd Chrisi käe enda peopessa ja tõmbas teda endaga kaasa voodi poole.

Chris järgnes Joshile tõrkumatult. Või äkki riskiks veel tulega mängides? Parem siiski esialgu mitte.

Joseph ronis voodisse, laskmata Chrisi käest lahti. Ta tiris meest endaga kaasa, tirides teise käega tekki enda alt ära. Mis kell üldse oli huvitav..

Chris ronis Joshile järgi ja heitis voodisse selili, põrnitsedes lage. Uni oli äkitselt kadunud.

Joseph sättis neile teki peale ja pani käe ümber Chrisi, silmitsedes meest huvitunult ja veidi küsivalt.

Chris ei reageerinud kuidagi, ta lihtsalt põrnitses lage.

"Sa oled ikkagi pahane," märkis Joseph kulme kortsutades ja ajas end siis poolistukile, suudeldes Chrisi ahnelt.

Chris vastas suudlusele üsna laisalt. Muidugi oli ta pahane, aga kas ta tohtis seda välja näidata? Ei.