Täiesti tavaline

Ryan noogutas "Ma saan oma vihaga paremini hakkama,"

"Hea seegi," naeratas Chris ja vajutas mehe põsele musi.

"Sina oled sellele ka kaasa aidanud," muigas Chris.

"Ja kuidas?" küsis Chris.

"Sellega, et sa mu kõrval oled, mistahes ka ei juhtuks." jah, nii see ju oli - Chris oli siin praegu temaga, mitte Joshiga.

"Ma tahan su kõrval olla," naeratas Chris. Ta oleks öelnud, et ta tunneb, et kuulub sinna, aga see oleks liiga imalalt kõlanud.

"Mina ka," sõnas Ryan ja ta peast jooksis läbi mõte, et äkki peaks ta Chrisile rääkima, mis Zooey ja tema vahel tegelikult toimus..

Chris surus oma huuled Ryani omadele ja suudles teda kirglikult.

..Aga see mõte kadus niipea, kui Chris teda suudles. Ryan võttis Chrisi ümbert tugevamini kinni ja tõmbas teda endale lähemale.

Chris tõmbus veidi emale ja ohkas. "Ikka veel on valus," lausus ta nukralt.

"See läheb paremaks. Peab minema," sõnas Ryan tõsiselt.

Chris noogutas. "Ma oleks tahtnud, et see oleks kuidagi teisiti lõppenud," sõnas ta.

Ryan suudles Chrisi laupa "Selliste asjadega ei küsita seda, mida meie tahame," sõnas ta vaikselt.

"Mida siis?" ei mõistnud Chris.

"Meilt ei küsitagi. Asjad lihtsalt kulgevad omasoodu," seletas Ryan, mis tema arvab.

"Et see on nagu saatus?" küsis Chris.

"Umbes nii. Aga kurja saatusesõrme asemel on inimesed, kes teevad seda, mida paremaks peavad," vastas Ryan.

"Ma ei saa midagi aru enam," lausus Chris.

"See on see, et sina ei saa iial teha plaane, mis hõlmavad teisi inimesi, sest teised inimesed ei pruugi üldse sama mõelda, mida sina," selgitas Ryan.

Chris silmitses Ryanit. "Sa oled nii tark," lausus ta sosinal.

Ryan naeratas ja raputas pead "Täiesti tavaline,"

"Mkmm, sa oled tark," sõnas mees kindlalt.