Haavu lakkumas

Chris hammustas oma alahuult ja muigas kavalalt.

Amanda libistas sõrmed ümber Chrisi meheau ja stimuleeris seda käega, endal ka kaval muie huulil.

Chris hingas raskelt välja. Nii oli täitsa hea.

Amanda loobus peatselt käelisest tegevusest ja võttis appi huuled, teadmata algul päris täpselt, mida ta teeb. Samas oli sissekaanitud alkoholikogus selleks piisav, et igasugune häbitunne kaoks ja tüdruk tundis end üpris enesekindlalt.

Chris muigas rahulolevalt, tema hingamine muutus ahneks hingeldamiseks ja süda tagus kiiresti.

Amanda jätkas mõnuga tööd, kuni saavutas soovitud efekti. Kerge muigega asus tüdruk tagajärgi likvideerima.

OT: Nüüd küll direl miskit öelda ei tohiks olla. Ma ei rikkunud reegleid..

OT: Hahaha.

Chris oigas mõnust ja naeratas siis rahulolevalt. Kui Amanda oma tööga valmis sai, astus kutt tagasi kapi juurde, kus viinapudel oli ja haaras selle kätte, et sealt suurt lonksu võtta.

Amanda istus rahumeeli korralikult oma kohale, kui põrandalapikest selleks nimetada sai. Tüdruk jälgis Chrisi, lõbus naeratus huulil.

"Sa oled hea," mainis Chris. "Aga oleksid veel parem, kui sul keele neet oleks," lisas nooruk.

Amanda naeris kergelt - ta oli õigesti arvanud, kui Chris algul needist rääkis. "Aga teeme!" sõnas tüdruk siis innukalt, silmad särama löömas.

"Mida?" ei saanud Chris aru ja istus Amanda kõrvale.

"Needi! Kohe!" sõnas Amanda entusiastlikult. Mingi koht oli raudselt lahti ju, kus neid teha sai..

"Nad ei tee sulle, kui sa täis oled," muigas Chris.

"Aga ma.. Kõnnin mööda joont!" sõnas Amanda rõõmsalt ja tõusis püsti, asudes kohe demonstreerima, kui hästi ta seda kõndimist teeb. Või kui teisiti sõnastada siis kui hästi ta toaseinad üles leiab.

"Istu maha," naeris Chris. "Sul ei tule see välja," lisas ta.

"Tuleb ju täitsa hästi," naeris Amanda ja potsatas Chrisi kõrvale maha. "Tead, mul on niiii hea meel, et sa siia kooli tulid."

"Ja miks nii?" küsis Chris Amanda kõrvale istudes.

"Vajad selgitust veel?" muigas Amanda. "Sa oled.. Sa.. Hea.. Oled hea.." rääkis tüdruk segaselt. "Kas sa jätad laulmise maha?"

Chris turtsatas: "ma ei jätta elu sees laulmist maha. Ma olen siin, sest ma pean." Kutt hoidis viina pudelit ikka käes ja võttis sellest lõbusa lonksu.

"Kõik arvavad, et.. Et sa oled näitleja.. Nüüd," selgitas Amanda. "Miks pead? Mina ei käsi ju.."

"Ei arva nad midagi," naeris Chris lõbusalt. "Kui ma siia tulnud poleks, oleks ma kuueks kuuks vangi pidanud minema. Aga mu advokaat päästis mu naha öeldes, et ma möllasin enne siia kooli tulekut, aga nüüd rahunen maha. See siin on mu viimane võimalus," selgitas kutt lõbusa joobes lalinaga.

"Vangi? Kelle sa maha koksasid?" itsitas Amanda, ilmselgelt olukorra tõsidust mõistmata. Ja nähtavasti ei saanud ta ka sellele pihta, et mõrva eest vast ainult pool aastat ei istu..

Chris turtsatas naerma. Ta naeris tükk aega, enne kui rääkida sai jälle. "Ma jäin narkoga vahele," vastas ta siis. Nii hale asi, aga mul on mingeid teisi rikkumisi ka ja siis sellega oleks kinni läinud. Ära kõssa sellest kellelegi, see on saladus," seletas kutt.

"Oo.. See on jama," sõnas Amanda suurte silmadega ja noogutas siis lõbusa naeratusega. "Ma olen täitsa kuss," lubas tüdruk ja tõstis sõrme huultele, itsitades kergelt edasi.

Chris naeris jälle ja ulatas viinapudeli Amandale.