Getting serrious again

"See on hea. Rasedana ongi vaja tervislikult toituda," sõnas Will naeratades. "Siis.. mm.. Lemmik muusika?" uuris mees. Muusika ütles tema meelest alati inimese kohta palju.

"Jazz," vastas tüdruk nüüd täiesti kindlalt. See oli muusika, mida ta armastas ja jumaldas.

"Oo.. Väga hea valik," sõnas Will tunnustavalt. "Miks jazz?" pidi mees siiski küsima.

"Sest see on nii sügav ja emotsionaalne ja tugev," selgitas Zooey.

"Sa oled lihtsalt suurepärane," sõnas Will täieliku imetlusega. Jumal tänatud, et teda just Zooey poole tõmbas, mitte mõne ajudeta tibi poole.

"Miks?" ei mõistnud Zooey.

"Sa oled lihtsalt nii.. Nii tark ja siiras ja aus ja ilus ja armas ja hooliv ja.." loetles Will, huuled kergeks muigeks kaardumas. Ood Zooey'le. "Täiesti imetlusväärne."

Zooey kergitas üht kulmu ja muigas. "Kui sa nii ütled," lausus ta siis naeratades.

"Ütlen. Kohe täitsa kindlalt ütlen," sõnas Will muiates. Jumal, kui juustuselt ta kõlas. Aga no.. Nii see ju oli. Mees nõjatus lähemale ja suudles Zooeyt pehmelt.

Zooey vastas suudlusele magusalt.

Will libistas käed neiu pihale, tõmmates ta tugevalt enda keha vastu. Suudluse hoidis ta siiski hella ja pehmena.

Zooey naeratas läbi suudluse, kuid jätkas seda siis innukalt.

Will tõmbus õndsa naeratusega viimaks eemale, jäädes tüdruku silmi vaatama. "Kas sa tahaksid poega või tütart?" uuris ta pisukese muigega.