Kõmulehe küüsis

Chris oli just Mandy artikli läbi lugenud. Seda ka tänu sellele, et ta oli oma bändikaaslastelt vihaseid sõnumeid saanud ja managerilt veelgi vihasema telefonikõne. Viimasel oli kopp ees Chrisi lagade koristamisest. Eriti, kui Chris ise ajakirjanikega räägib. Kutt ei mõistnud midagi. Ta ju polnud ühegi ajakirjanikuga rääkinud. Aga ajakirjas olevad fotod viitasid vaid ühele inimesele. Nii julma noa selga löömist polnud Chris vist kunagi tunda saanud.
Ryder istus puhketoas diivanil ja jõllitas ajakirja, mis ta käes oli.

Osati uudishimust, osati igavusest, jalutas Melicent mööda kooli koridore, et leida endale tegevust. Ta jalg ei olnud enam sugugi valus ja sellele sai ilusti toetada, kuigi päris joosta veel ei saanud. Mõnda aega veel ringi kõndides, peatus neidis puhketoa ukse taga, et seal äkki tass kakaod võtta ja mõnda ajakirja lugeda. Kui temaga oldi üritatud mõnest uuemast uudisest rääkida, ei osanud tüdruk neile kuidagi vastata. Ta elanuks nagu koopas. Astudes aga ruumi, märkas ta koheselt Chris'i ühte ajakirja lugemas ning sõnas muretult: "Hei!"

Chris ei reageerinud, ta vaid jõllitas ajakirja ja luges mitmeid kordi neid ridu, mis temast hoopis teise inimese tegid.

Kui Chris ajakirjalt pilkugi ei tõstnud, kortsutas Melicent hetkeks kulmu. Esimene mõte oli see, et nooruk miskipärast ignoreerib teda, kuid teisalt mõeldes polnud ta ju midagi teinud.. Tüdruk istus noormehe kõrvale. "Kas midagi on lahti?"

Nüüd ärkas Chris ellu. Ta lasi ajakirjal Meli sülle kukkuda ja tõusis ise püsti. Mida ta nüüd tegema hakkab?

Melicent vaatas hetkeks Chris'i, üritades aru saada, mis tema peas toimub. Kui ta aga erilist tulemust ei saanud, võttis ta tema sülle kukkunud ajakirja kätte ning luges pealkirja. Artikkel oli Chris Ryderist. Neidis vaatas korra uuesti noormehe poole, kuid lasi siis silmad taas lehele tema käes ning asus seda kiirelt lugema.

Chris seisis akna all ja vaatas välja. Manager helistas talle, Chris vastas telefonile. Kõne oli vihane ja enamus ajast karjus manager Chrisi peale. Ta ähvardas Chrisi bändist välja heita ja kõikigest ilma jätta. Chris püüdis alguses mehega rahulikult rääkida, aga see võimatu. Peagi kõne lõppes. Nüüd lülitas kutt oma mobiili välja ja pistis telefoni tasku tagasi. Ta istus uuesti diivanile, püsti seista näis liiga raske.

Selle aja sees, kui Chris telefoniga rääkis, jõudis Melicent artiklikki läbi lugeda. Hetkeks ei osanud ta midagi öelda, vaid istus tummalt, nagu Ryder'gi alguses, diivanil, kuid pani siis ajakirja kinni ja asetas selle lauale. Ta vaatas nooruki poole, kes taas tema kõrvale istuma oli tulnud. "Kas see jutt seal oli tõsi?" küsis ta siis.

Chris noogutas tuimalt, põhimõtteliselt ju oligi. "Aga see on seal kõik väänatud," lausus ta tõsiselt. Ta polnud oma tavalises olekus, ei naeratanud ega naljatlenud pidevalt.

Vähemalt oli ta aus ja see oli hea. "Kuidas sa ennast tunned?" küsis Melicent siis, endiselt Chris'i jälgides. See võis talle nii artisti kui ka inimesena väga halvasti mõjuda.

"Sitasti," lausus Chris ja ohkas. Ta põrnitses põrandat. "Mu bänd ja manager on maruvihased mu peale. Ma ei kujuta ettegi, mida mu fännid minust arvavad," lausus ta siis.

Seda oligi arvata. Melicent ohkas ning nihkus Chris'ile lähemale, kallistades teda lohutavalt. Ta ei osanud muud teha. "Ma olen kindel, et kõik saab korda," lausus ta eemale tõmbudes.

Chris ohkas ja raputas lootusetult pead. Eriti hull oli see, et just Amanda selle artikli kirjutas. Kutt pani oma käed ümber Melicenti ja keskendus neiu lõhnale.

"Kas sa tead, kes selle artikli kirjutas?" küsis neidis. See pidi keegi koolist olema, sest vaevalt keegi tänavalt nii palju informatsiooni saab.

"Amanda," vastas kutt. Mel oli teda kindlasti näinud. Kasvõi seal peol, kus nad kõik olid.

Melicent mõtles pisut. "Kas too Amanda, kellega sa seal Hannah'i peol olid?" küsis ta siis.

"Jah," noogutas Chris. "Ma olen nii segaduses praegu, ma ei saa aru, miks ta midagi sellist pidi tegema."

Autss.. Nad nägid üpriski heas suhtes olevat. "Kas sa temaga rääkinud oled?"

"Ei ja enam ei taha ka. Ta kirjutaks siis jälle mingi loo kokku," lausus Chris vihaselt. Tema häälest oli kuulda haavumist.

"Aga kui tal mõni mõjuv põhjendus on, miks ta seda kirjutas?" küsis Melicent. "Näiteks ähvardati teda millegagi?"

"See annab talle põhjuse mu elu hävitada? Ta ülemus ähvardas tappa ta perekonna? Kõlab loogiliselt või?" küsis Chris ärritudes. Aga eks nii oligi. See oli ta enda süü, et see artikel üldse ilmus.

"Tss, rahu," lausus Melicent, kui Chris ärritus. Polnud vaja, et ta veel laamendama või midagi ka peaks hakkama. "Ma ei taha teda õigustada ega midagi. Lihtsalt minu arvates tuleks ennem ta ära kuulata. Edasi tead juba ise, mida teed. Kuid kui sa ei soovi temaga enam suhelda ega midagi, siis okei."

Chris ohkas ja toetas end vastu diivani seljatuge, ristates rinnal käed. Ta ei suutnud rahulik olla, ta muutus aina närvilisemaks.

Melicent pööras oma näo Chris'i poole. "Kõik korras?"

"Mhmh," noogutas Chris närviliselt. Ta valetas. Kuidas saigi kõik korras olla, kõik oli ju nii sassis.