Serious business

William istus oma kabinetis, seljaga ukse poole ja vaatas mõtlikul pilgul aknast välja.

Chris koputas direktori kabineti uksele ja avas selle astudes sisse. "Te kutsusite mind," lausus nooruk muretult. Tänu valuvaigistitele polnud tal enam valus liikuda ja kaklusest reetis ainult lõhkine huul, mida võis ka millegi muuga põhjendada.

William pööras end toolil ringi ja naeratas sõbralikult, viibates toolidele. "Võta istet," sõnas mees. "Kuidas sul kohanemine edeneb?" uuris mees.

"Normaalselt. Kenad tibid on siin," muigas Chris ja istus rahulikult toolile. Ei maksnud rabelema hakata, muidu hakkab veel valus.

"On kellegagi probleeme ka tekkinud?" küsis William. "Noh näiteks seoses sinu elukutsega.." lisas mees.

"Ei, siiani mitte," muigas Chris. "Enamus siin koolis isegi ei tea, kes ma olen," lisas ta laiemalt muiates ja tõmbas pöidlaga üle huulte, alateadlikult oma haava varjata püüdes.

"Või nii.." sõnas Will mõtlikult. "Nii et selle haava said sa siis väljaspool kooli territooriumit?" küsis mees rahulikult.

"Ee... jah," vastas Chris närvilisemaks muutudes. "See pole midagi, mis peaks probleeme tekitama," lisas ta kiirelt.

"Kindel ikka?" küsis William endiselt rahulikul toonil. "Kui mingeid probleeme on, siis selleks olen siin mina," mainis mees.

"Jaa, jaa, kõik on korras. Ma ei tekita mingeid probleeme," lubas Chris. Millegi pärast jäi talle alati mulje, et teda süüdistatakse ja kui tal seal akadeemias asjad korda ei lähe, lendab ta sealt välja ja hello vangla. Seda nooruk ka ei tahtnud.

"Sina ei tekita.. Aga kindel, et sind mingitesse probleemidesse ei kaasata?" uuris William.

"Jaa," noogutas Chris. "Mingeid probleeme pole. See tüüp rahuneb maha ja kõik on korras," oli ilmselge, et dire teadis rohkem, kui välja näitas.

"See tüüp?" küsis Will muiates. Nüüd, kus tema teadis, et Chris teadis, et tema teadis.. "Miks ta üleüldsegi sulle kallale tuli?"

"Seal olid kaamerad?" küsis Chris teemat vahetades. Pealegi ta tahtis teada, kuidas dire teadis.

"See on mainekas akadeemia. Kõigis kohtades, mis seadusega keelustatud pole, on kaamerad," lausus William. "On teil varem ka taoliseid kokkupuuteid olnud?" viis mees teema tagasi.

"Ei, ma nägin teda esimest korda ja nüüd vahepeal pole ma ka teda näinud," vastas Chris.

"Kui sa teda esimest korda nägid, siis miks ta sulle kallale tuli?" küsis Will kulme kortsutades.

"Mina ei tea," vastas Chris ausalt. "Ta on mu poolvend," lisas noormees.

"Siis ma soovitaksin sul see välja selgitada, kui sa ei taha, et mina seda teeksin," lausus William. "Hiljemalt nädala lõpuks tulete kas koos või tuleb tema minu kabinetti ja räägite asjad selgeks."

"Ja kui ta mulle uuesti kallale tuleb?" küsis Chris.

"Siis tuleb vähe karmimad meetmed tarvitusele võtta," sõnas Will. "Teie mõlema huvides loodan ma, et ta on järgmine kord rahulikum."

"Mis mõttes meie mõlema huvides?" ei saanud Chris aru.

"Kui ta uuesti vägivaldseks muutub, pean ma kahjuks politseile teatama," sõnas William.

"See poleks hea mõte," sõnas Chris. Ta oli harjunud igasuguseid jamasid kuidagi teisiti lahendama ja kinni mätsima.

"Hea või mitte, minul on seda kooli juhtides omad kohustused," lausus William.