Esimene tund

Cheryl tegi klassiukse lukust lahti ja astus ruumi, naeratades õnnelikult. Tegu oli siiski ta esimese tunniga ja naine oli ärevil, ent entusiasmi täis. Ta jättis ukse pisut paokile ja sammus laua juurde, et enda kott selle taga olevale toolile poetada. Ka päikeseprillid võttis ta pealaelt ära ja pani need lauale, suundudes siis akende juurde. Cheryl tõmbas kõik rulood ükshaaval eest, et klassi rohkem valgust tekitada. Seejärel kõndis ta tahvli juurde ja kirjutas sinna suurelt enda nime. Tunni alguseni oli veel aega ja Cheryl kasutas seda, et enda sülearvuti lahti pakkida ja nimekiri üle vaadata.


OT: Riietust tuleb ka ikka näidata.

Spoiler:

Ja mainiks ära, et klassist ma sobivat pilti ei leidnud, aga klass on tõusev, eesotsas on klaver, üksikud lauad, uks on klassi 'alumises otsas' ja jääb laua taga istuvatest õpilastest paremat kätt, minust vasakut.

Chrisil olid jalas mustad ketsid, mustad teksad ja tumehall pusa. Muidu oleks ta ehk tavaline välja näinud ja sugugi mitte silmatorkav, aga lisaks sellele, et ta tundides pidi käima, pidi ta ka filmi võtetest osa võtma ja seal pidi tal kindel imago olema. Niisiis olid ta juuksed jälle pikemaks kasvanud ja pruuniks värvitud, silmaümber oli lainer ja küüned mustaks värvitud. Tavaliselt nägi ta selline välja ainult kontsertitel, paraku pidi ta filmis samasugune olema. Kutt astus klassi ja viskas vilksamisi pilgu õpetajale. "Tere," lausus ta viisakalt, ning sammus siis klassi tagumisse ritta, võttes kõige tagumises pingis istet. Kaasa polnud ta midagi võtnud. Esimestes tundides tavaliselt ei tehtud midagi. Ja kui ta pidigi oma võimeid tõestama hakkama, siis no, klassi ees oli klaver.

Cheryl oli end vahepeal laua taha istuma sättinud ja tõstis nüüd pilgu, nähes õpilast sisse astumas. Naine viis hindava pilgu üle noormehe ja naeratas siis säravalt. "Tere sullegi, Chris," lausus Cheryl ja lükkas end tooliga laua teise otsa, kuhu ta nimekirja jätnud oli. Mehe nime taha linnukese teinud, liikus ta tooliga tagasi ja tõusis siis püsti, et riiulist raamat võtta. Ta pidi need küll tunni alguses kätte jagama, aga kuna Chrisil miskit kaasas polnud, siis ehk oleks tal põnev raamatut niisama sirvida. Tegu oli ülevaatega muusikasse, mis käsitles veidi põhjalikumalt erinevaid stiile, vokaaltehnikat, instrumente ja tänapäevast muusikat. Ehk siis mitte mingi kuiv ja igav raamat. Vähemasti oli seal palju pilte.. Cheryl kõndis astmeid mööda üles kuni jõudis Chrisi lauani. "See õpik jääb su enda kätte, paluks mitte ära kaotada," lausus naine raamatut mehe ette lauale asetades.

"Ma ei saa seda lubada, aga ma vähemalt püüan," muigas Chris ja võttis raamatu vastu. "Mis sa minust kuulnud oled?" küsis ta raamatut veidi lehitsedes. Pärast seda viimast suurt paljastavat artiklit polnud temast enam palju rohkem infot ajakirjanduses ilmunud. Nüüd oli muidugi kõigil hammastevahel see, et ta filmi teeb. Ta ise oli palju muutunud. Kui ta varem arvas, et muusikat ta siin küll õppima ei hakka, pigem targutab tunnis ise, siis nüüd mõtles ta, et targem on kõik kõrvataha panna ja siis suure pauguga muusikatööstusesse naasta.

"Hea seegi," naeratas Cheryl ja toetus siis mehe kõrval olevale lauale, mõeldes hetke. "Üpris palju. Nii palju kui ma üldse kollast ajakirjandust loen, on sinust seal alati midagi olnud," lausus naine. "Aga ma ei võta seda kõike muidugi tõepähe. See oleks totter. Ma ei oska isegi selle viimase paljastava artikli kohta mingit seisukohta võtta," lisas Cheryl taas naeratades. Nii palju oli ta meediaga kokku puutunud küll, et teada, millist soppa sinna kokku kirjutatakse. Veel vähem hakkas ta siis mingit arvamust inimese enda kohta sellise jama põhjal kujundama.

"Nee artiklid olid enamjaolt tõesed," sõnas Chris pead raamatust tõstes. "Aga ma olen teine inimene nüüd," sõnas ta naeratades. "Miks sa õpetajaks hakkasid, Cheryl?" küsis ta pilku hetkeks tahvlile viies. Ta toetas küünarnukid lauale ja põimis oma mõlemakäe sõrmed omavahel.

"Teine inimene.. Aga kas ka parem inimene?" uuris Cheryl ja naeratas siis taas. Esiteks juba sellepärast, et Chris teda õpetajaks ega miss'iks või muuks taoliseks ei kutsunud. "Üks moodus muusikat teistega jagada. Ma olen alati teadnud, et ma tahan muusikaga tegeleda nii kaua kui mul see võimalus on ja õpetamine tundus kuidagi.. õige. Anda enda teadmisi edasi ja saada teadmisi ka vastu," selgitas naine. "Ma olen kindel, et sinult on mul nii mõndagi õppida."

"Ma ei tea veel, eks seda näitab aeg," muigas Chris naise küsimuse peale. Ta kuulas naist huviga. "See on veider, sest mina tahan ka muusikat edasi anda. Muusika on midagi, millest ma ei suuda rääkida, sest see on nii ülim lihtsalt," naeris Chris. "Aga ma pole kunagi mõelnud selle õpetamisele. Nii veider lihtsalt." Kutt naeris naise viimase lause üle. "Ma kahtlen, kas ma oskan üldse kellelegi midagi õpetada. Ma olen nii vähe teinud alles," sõnas ta.

"Muusikast ongi raske rääkida. Mis tegelikult on veider, sest kõik tahavad sellest kuulda," muigas Cheryl. "Ma mõtlesin lihtsalt ühel päeval, et kuuekümnesena ma kepikesega enam lavale ei tatsa ja siis oleks hea, kui mõni amet ka selge oleks," naeris naine. "Aeg polegi oluline. Olused on saavutused. Mõni püüab aastakümneid, et saavutada sellist edu nagu sina."

"Ma kukkusin kohe alla ka. Selle eduga on nagu kaaluga. Kui sa kiirelt alla võtad, tulevad kaotatud kilod samakiirelt, kui mitte kiiremini tagasi," lausus Chris naeratades. "See kõik oli nii mõttetu ja valedel eesmärkidel. Ma tahan nüüd tasa ja targu midagi saavutada. Midagi muud. Ma ei tea, kas sa mõistad mind," rääkis Chris naerdes. "Ma tahaks olla nagu Motzart või Beethoven. Ma ei taha olla mingi teismeliste idol ja inimene, kelle nime mainides meenuvad kõik asjad, aga mitte muusika. Näiteks Johnny Depp. Kui sa seda nime kuuled, siis esimese asjana meenub sulle Jack Sparrow või Willy Wonka või Käärkäsi, aga mitte see, kuidas ta aastaid tagasi Kate Mossiga magas ja narkot pani. Ma tahaks ka selline mees olla. Et mind hinnataks tegude, mitte näo järgi," rääkis ta elavalt ja päris tõsiselt.

"Küll sa oskad seda kenasti naiste keelde panna," naeris Cheryl. Kuigi kaalujälgimine polnud väga tema teema. Naine toetus käega lauale ja kuulas meest huviga, naeratades kergelt. "Johnny Depp pani narkot? Ma ei teadnudki seda," muigas Cheryl. "Ma arvan, et kui sul nii kindel siht juba paigas on, siis suudad sa selle väga edukalt ka saavutada," lausus naine viimaks. "Ja kui see midagi muudab, siis minul meenub sinu nimega kõigepealt 'The Kill'. Oh, ma armastan seda laulu!" lisas Cheryl õhinal.

"See on lahe," naeratas Chris. "See on üks mu lemmikuid lugusid ka. Ma soovin, et selliseid inimesi oleks rohkem, kes mu muusikast midagi teavad. See on tõesti oluline mulle," selgitas kutt. See oli ju päris arusaadav ka.

"Ma olen päris kindel, et ma pole ainus," sõnas Cheryl kergelt naerdes. "Sul on praegu mingi film ka käsil siin, eks?" uuris naine. "Räägi sellest mulle," palus ta siis kenasti.

Joseph astus muusikaklassi ja viis pilgu üle ruumi. Chrisi märgates tõsines ta veidi ja pomises vaikse tervituse naisele kuti laua juures, kes oli siis arvatavasti õprtaja. Josh võttis endale koha kuskil klassi keskel. Tegelikult oleks ta eelistanud tagumist rida, aga Chrisiga ninapidi koos olla? Ei, aitäh.

Chris naeratas õpetajale ja hakkas juba suud avama, et filmist rääkida, aga siis märkas ta Joshi ja tõsines samuti. "Võib-olla mõni teine kord," lausus ta ja pööras oma pilgu tagasi õpikule. Rinnus lõikas.

Cheryl märkas mõlema noormehe pilke ja otsustas siis delikaatselt oma nina sellesse mitte pista. "Jään huviga ootama," sõnas naine naeratades ja tõusis, sammudes tagasi oma laua juurde, et ka tollele noormehele õpik anda. Kui nad siin nagunii ühekaupa klassi pudenesid, siis võis ju sedasi ka jagada. "Ja sina oled?" küsis ta pilku noormehele viies, kui ta lauanurgal nimekirja märkas.

Joseph vahtis aknast välja kuni õpetaja hääl ta maa peale tagasi tõi. "Joseph Dale," vastas ta viisakusest, viies pilgu tagasi aknast välja. Tema küll mingit smalltalk'i ei viitsinud ajada.

Chris lehitses huviga raamatut. Näis täitsa asjalik õpik olevat.

"Dale, Dale.." korrutas Cheryl endamisi. Justkui ta oleks juba igivana nagu tema enda keskkooli õpetajad ja nii keeruline nimi ei jääks meelde. Viimaks tegi ta õige nime järel linnukese ja viis siis raamatu ka Joseph'ile. "Muide.. Kas kumbki teist õpib muusikat põhialana ka?"

"Nope," vastas Chris pead raamatust tõstmata.

"Mina olen," sõnas Joseph pilku korraks õpikule viies ja kinnitas selle siis õpetajale. "Kas kahel rühmal hakkavad tunnid eraldi toimuma?" küsis ta lootusrikkalt.

Cheryl naeris pehmelt ning raputas siis pead. "Nii väga kui te kaks üksteist ka ei salli - tunnid toimuvad siiski koos. Põhirühmal on kõigest lisaülesanded," selgitas naine naeratades. "Nagu näiteks esimeses tunnis mõne pala mängimine. Mängid sa klaverit?" küsis Cheryl.

Joseph ohkas mornilt ja kergitas siis veidi huvitunult kulme. "Jah.." sõnas ta kõhklevalt. "Kohe pean mängima või?"

"Sa võid muidugi kohe mängida," sõnas Cheryl naeratades. "Ma tahan lihtsalt ise näha, kuidas sa mängid. See ei ole klassile esinemise mõttes esitatud soov," selgitas naine.

"No olgu.." sõnas Joseph tõustes ja sammus klassi etteotsa, võttes klaveritoolil istet. Mees tõstis klahvide kohalt kaane ja tõusis siis, et tooli kõrgus paika sättida. Siis istus ta uuesti ja alustas viimati õpitud loo mängimist. Kõlas [You must be registered and logged in to see this link.].