Vähe privaatsemas baaris

"Mhmh," noogutas Chris. Kõik tuli meelde jälle. Ta oli endiselt väsinud, aga luupainaja oli liiga värskelt meeles, et uuesti uinuda ja valus oli ka, aga ta ei tahtnud kurta.

"Arst käis siit läbi ja ütles, et kui hästi läheb, võid sa ülehomme välja saada." üritas Ryan muiata.

"Ma tahan kohe välja," sõnas Chris ja ohkas siis. Ta viis oma ühe käe haavale, mis valutas. Kurat, nad kohtlesid teda seal ebaausalt ikka, leidis kutt.

"Aga sa ei saa." nentis Chris ja suudles Chrisi huultele.

Chris vastas suudlusele innukalt. Ta libistas oma käe Ryani kuklale ja tõmbas meest endale lähemale. Siis äkki hakkas tal hirm. Miks Ryan ikka veel seal oli? Miks ta tahtis, et ta seal oleks? Mis toimus? Ilmselgelt kartis Chris oma tundeid ja tõukas Ryani eemale.

Ryan vaatas Chrisi ja muigas ning küsis siis "Oled valudest segane?"

"Mhmh," noogutas Chris ja põrnitses Ryanit uskmatult.

Ryan naeratas ja istus voodiäärele "Ma ei tea, kui palju ma neid sulle anda võin. Palju sa muidu sõid neid?"

"Viis kuus tükki päevas. Mõnikord rohkem, mõnikord vähem," lausus Chris ja viis oma pilgu siis aknale. Ta tahtis, et Ryan ära läheks ja ta saaks rahus mõelda. Samas tahtis ta, et Ryan jääks ja ei läheks kuskile. Ja seda teist soovi ta kartis.

Ryan mõtles hetke "Teeks nii, et ma annan umbes tunni aja pärast sulle veel ühe, eks? Tahad sa praegu midagi? Süüa või juua?"

"Miks alles tunni aja pärast?" küsis Chris ja pööras pilgu Ryanile. Ta hingas paar korda sügavamalt ja arahustas end maha. "Kust sa saad neid üldse?" küsis ta.

"Mul on üks tuttav meedik." sõnas Ryan lühidalt. "Sa ei taha siis midagi?"

"Tabletti," lausus Chris muiates. "Ja sind," lisas ta vaikselt.

"Tabletti veel ei saa.." sõnas ta tõsinedes ja vaatas siis Chrisi käsi "Ja mina ei lähe ju kuhugi.."

"Ma ei saa aru, mis toimub," lausus Chris ausalt ja silmitses Ryanit. "Ma ei saa mitte midagi aru," lisas ta. Ja segadus aina kasvas.

Ryan ei vaadanud Chrisile otsa ja turtsatas vaikselt "Mina ka mitte.."

Chris rahunes nüüd ja muigas samuti. "Mis saab siis?" küsis ta.

Ryan kehitas õlgu "Mul ei ole varem sellist situatsiooni olnud," muigas ta ja vaatas nüüd Chrisi.

"Ma peaks magama," arvas Chris järsku. Ta ei tahtnud enam mõelda millelegi.

Ryan turtsatas hetkeks naerma ja noogutas siis "See oleks sulle hea."

"Kuule, aitäh sulle," lausus kutt tõsiselt.

Ryan naeratas "Ma ei saand ju lasta sul ära surra,"

"Aga sa olid nii vihane mu peale," lausus Chris.

"Asjad muutuvad," muutus Chris tõsiseks "ja teraapia vist aitab," naeris ta nii, nagu oleks see variant võimatu.

"Tahad oma isa näha?" küsis Chris vaikselt. "Ma saaks ta siia kutsuda," lisas kutt.