Nurgakeses

Zooey oli koolimaja ilusti selgeks saanud ja nüüdseks oma lemmik kohad leidnud. Ta istus tavaliselt kas puhketoas või raamatukogus ja antud hetkel istus ta raamatukogus. Tüdruku valged tennised olid diivani ees maas, ta jalad olid diivanil. Lilyl olid jalas tumehallid teksad ja must t-särk, mille peal oli helehall pisut laiem, kuid siiski naiselik kapuutsiga pusa. Tüdruk hoidis põlvedel raamatut psühholoogiast ning uuris seda. Mitte et ta seekord raamatusse rohkem süvenenud oleks. Pigem luges ta lihtsalt lühemaid lõike teemadel, mis teda tõesti huvitasid.

Amanda sammus uksest sisse ja suundus kohe riiulite vahele, et enda käes olev raamat oma kohale tagasi panna. Üldiselt eelistas ta raamatuid küll kohapeal lugeda, kuid selle oli ta õhtuseks lugemiseks kaasa võtnud. Tüdrukul olid jalas tema tavapärased kitsad teksad ja ketsid ning seljas erivärviliste kirjakestega hall särk. Üsna pea leidis ta õige autori üles ja pani raamatu teiste vahele riiulisse. Mandy märkas diivanil istumas toda tüdrukut, kes Ryan'it aidanud oli ning suundus sinna poole.

Lily oli ametis parasjagu ühe lõigu lugemisega raamatust ega märganud seepärast ümbritsevat. Ta kaalus koguni, et ehk peaks ta raamatu laenutama, tundus see ju nii põnev.

Amanda seisatas diivani ees ja naeratas võimalikult sõbralikult. Võis ju arvata, et tüdruk polnud tema suhtes eriti positiivselt meelestatud, sest tema ei sallinud Ryan'it, kellel aga tüdrukuga mingi.. värk oli. "Hei.. Kas võib siia istuda?" küsis Amanda.

Zooey võpatas märgatavalt ja tõstis oma ehmunud pilgu. Nähes aga tüdrukut, kes Ryderiga seal muusika klassis rääkinud oli, leebus ta. "Hei, võib ikka," naeratas neidis. Temal polnud midagi mitte kellegi vastu.

"Vabandust, et ma sind ehmatasin," muigas Amanda, märgates tüdrukut võpatamas. Neiu istus diivanile ja libistas ka enda jalanõud jalast. Nagunii ei viitsinud ta kunagi paelu lahti teha ja need olid juba nii lõdvalt, et jalanõud kukkusid peaaegu ise jalast. "Ma olen Amanda muide," sõnas tüdruk siis end mugavalt istuma sättides.

"Zooey," tutvustas Lily ka end ja silmitses Amandat. "Ma pean vabandama, sest ma pole eriline vestluse alustaja," lausus tüdruk ja hammustas armsalt oma alahuult.

"Siis me oleme juba ühe sarnase joone leidnud," muigas Amanda. "Tegelikult ma tahtsin lihtsalt kindlaks teha, et meie vahel nüüd mingit tüli ei teki sellest kogu Chrisi ja Ryani jamast."

"See ei puutu ju otseselt meisse," naeratas Zooey ja pani oma põlvedel oleva raamatu kinni, hoides seda endiselt käes.

"Otseselt mitte, aga päris lähedalt küll," sõnas Amanda õlgu kehitades. "Või vähemalt minusse. Ma ei tea täpselt, mis sinu suhted Ryaniga on," kiirustas tüdruk end parandama.

"Mida ma silmas pidasin, oli see, et kui nemad ühist keelt ei leia, ei tähenda see seda, et meie ei võiks seda leida," selgitas Lily öeldut ja naeratas. Ta ei saanud sinna midagi parata, et Amandale hindava pilgu heitis. Ta oli ju siiski Ryderi uus väljavalitu.

"Aa.. No seda kindlasti," sõnas Amanda samuti naeratades ja kergitas siis kulme, märgates neiu ebatavalist pilku.

"Kaua te Ryderiga käinud olete juba?" küsis Lily naeratades. Veidi ebatavaline küsimus, aga ta polnud lehtedest midagi nende suhte kohta märganud.

"Ma ei teagi, kas seda päris käimiseks nimetada saab.." sõnas Amanda mõtlikult. Tema polnud just selline inimene, kes kiirustaks suhteid sildistama. Eriti enda suhteid. "Aga.. Me tunneme üksteist juba suhteliselt sellest ajast, kui ta siia tuli."

"Veider, et ta siin käib," sõnas Lily ja viis pilgu mujale. "Miks ta peaks üldse end veel arendama, kui ta niigi kõigub muusikaäri tipus," lausus tüdruk ja muigas. Seal tipus võis võimas olla.

"Minu meelest on see tore, kui ta pole endale pähe võtnud arvamust, et ta nüüd ongi kõikvõimas kõigeteadja," sõnas Amanda naeratades. "Ta tuli siia.. näitlemist rohkem õppima," lisas neiu veidi kõhklevalt.

"Nojaa, aga kui sul juba üks karjäär on, siis miks täiendada end teises. Äkki ta plaanib muusiku ameti maha panna," arutles Lily ning muigas siis kergelt punastades. "Vabandust, ma kipun nii tegema. Täiesti rumal minust. Ma eeldan ja siis loon enda peas mingi ideoloogia. See pole üldse minu asi tegelikult. See on tore, et ta näitlemist õpib, näitab, et ta on mitmekülgne," seletas Zooey nüüd vuristades.

"Vaevalt. Ta on lihtsalt ambitsioonikas," sõnas Amanda ja naeratas siis. "Pole midagi, ma teen ise ka vahel nii."

Zooey noogutas. Nii oleks ta tahtnud Amandaga Chrisist latrama jäädagi, aga ta mõistis et on siin ruumis tõenäoliselt ainus, kel on obsession. "Mida sina õpid?" küsis ta siis.

"Sa oled fänn?" pidi Amanda siiski mõtteis keerleva küsimuse välja paiskama ja naeratas siis pisut kohmetult. "Tantsimist ja kunsti. Ja sina?"

Zooey ignoreeris Amanda esimest küsimust ja naeratas. "Ma ei tea veel. Ma ei ole suutnud otsustada, aga kaldun arvama, et näitlemist ja muusikat siiski," lausus neidis. Ta lasi pilgul üle toa rännata.

"Siis saad Chrisi seltsis kenasti aega veeta," tögas Amanda muiates. Kuigi Zooey ta küsimusele ei vastanud, jäi tüdrukule mulje küll, et ta oli mehe tegemistega kursis.

Zooey punastas jälle. Millal see küll lõpeb? "Vaevalt seda tihemini ette tuleb, kui seda siiani on ette tulnud," lausus neidis kergelt naeratades ja viis pilgu tagasi Amandale. Too tüdruk tundus küll enesekindlus ise olevat. No jah, miks ka mitte, kui ta Ryderiga ringi liikus, tuli enesekindlus kasuks.

"Tunnis ikka vast põrkate kokku," arvas Amanda naeratades. Tundus, et tal oli fänniks olemise osas õigus olnud. "Aga teie Ryan'iga?" uuris tüdruk. "Kaua te käinud olete?"

Zooey punastas jälle, ta tõmbas omale kapuutsi pähe. "Me ei käigi," lausus ta. No võib-olla Ryan arvas, et nad käivad juba, vaevalt, aga mine tea. Igaljuhul, olgugi, et kutt ta jalust nõrgaks võttis, nad siiski ei käinud.