I tund

Alex hakkas selle peale naerma, tema ju siiski teadis, kes õpetaja on. "vaevalt ta nüüd vana on"

"Sellistes koolides on vanad õpetajad," lausus Chris kindlalt.

" Ja mina olen siis Sherlock Holmes" muigas Alex.

"No, Sherlock, kus õps on siis?" küsis Chris muiates.

"Holmes kõlab paremini. Küll ta tuleb, aega ju veidi veel on." muigas Alex.

"Ma hakkangi sind nüüd Holmes'iks kutsuma," ähvardas Chris muiates.

"Aga palun." naeris Alex.

"Holmes," muigas Chris.

"No mida?" küsis Alex naerdes.

Hanna vaatas ringi ja muigas. Siis tõusis ta püsti sa sammus lauani. Ta vaatas nimekirja - tore, kõik on kohal. Hanna naeratas ja pöördus klassi poole "Hei, mina olen Hanna-Beth," sõnas ta.

OT: Ma eeldan, et siin on rohkem õpilasi - see on suur kool ja neli õpilast oleks veider. Oletame, et klass on täis, otsesuhtlus käib vaid teiega. Sobib?

"Ma kontrollisin, kas see töötab," muigas Chris ja viis siis pilgu klassi ette. Ta kergitas üht kulmu. No come on, see tibi küll õpetaja ei saanud olla.

Aria ärkas mõtisklustest, kui too naine tõusis ja klassi ette sammus. Huvitunult jälgis ta naist, Hanna-Bethi, nagu too end tutvustas, ja vaatas siis klassis ringi, et teiste reaktsioonide põhjal omad järeldused teha. "Ja sa oled õpetaja?" küsis Aria üpris otseselt, huuled viisakaks naeratuseks kaardumas.

"Tahab lihtsalt esineda," lausus Chris ja muigas. Siis tuli talle meelde, et ta pidi madalat profiili hoidma ja ta kirus end mõtteis, pannes päikseprillid ette jälle.

"Hästi paned Chris. Tema ongi õpetaja." muigas Alex.

Hanna suu venis muigvele "Nagu mõned teist aru said, siis jah. Mina olen teie õpetaja Hanna-Beth Beaton. Teie jaoks Miss Beaton." Ta vaatas klassis ringi "Alustuseks üritada üle minu vanusest, siis minu välimusest ja siis sellest, et kõik teised õpetajad siin koolis on nii vanad, et kepiga ringi kõnnivad." sõnas ta viimaks vihjates Chrisi varasemale kommentaarile õpetajate kohta.

Chris tõmbas omale kapuutsi rohkem pähe. "Mis saladus teil on siis, paned õpetajat?" küsis kutt Alexilt sosinal.

"Vot ei oska veel kommenteerida. Eks paistab." vastas Alex sosinal.

"Mina nägin teda enne," sosistas Chris väljakutsuvalt.

"Mina rääkisin temaga enne. Ja ta naeratas ka mulle ennem." sositas Alex.

"Oi, sellest tuleb ränk võistlus," hoiatas Chris sosinal, "Ole kaotuseks valmis."

"Ma ei kaota kunagi." muigas Alex. Ja tõsi see ka oli, lapsest saati oli ta alati võitnud, kas siis korvpalli ja jalgpalli mängides või mida iganes tehes. Alexander ei olnud kaotusteks loodud.

"Arvad, et mina kaotan?" küsis Chris muiates ja kergitas üht kulmu. Ka tema ei olnud kunagi eriline kaotaja olnud ja lisaks oli ta harjunud saama mida tahab, eriti kui jutt käis naistest.

"Seekord vannu alla." muigas Alex.

"Seda võid sa lootma jäädagi, sest ma võidan, nagu alati," muigas Chris.

"Khm," köhatas Hanna "Chris Ryder ja.." Hanna vaatas nimekirja "Alexander, ma oletan. On teil mõni konkreetne küsimus või vaidlete te veel kaua selle üle, kes mind enne panna saab?" naeratas Hanna. "Noorusega kaasneb hea kõrvakuulmine,"