Klassis

"Kitarri," vastas Melicent. Kuigi neidis hakkas klaverit varem õppima, oli siiski kitarr just see pill, milleta neidis ei saanud. Kui oli aegu, mil Mel klahvpilli üldse ei mänginud, siis keelpilli ei pannud ta kordagi käest.

"Hämmastav.. ma tahtsin ka kunagi kitarri õppida. Aga laiskus võttis võimust." muigas tütarlaps. "Sa mulle kunagi mängid ka, eksole..."

"Laiskus on üks paha poiss," mainis Melicent muiates. "Kui sa just soovid.. Mul ei ole midagi selle vastu."

"Indeed.. seda ta on," lausus Pay. "Väga soovin. " naeratas Hannah.

"Siis kunagi mängin ma sulle ka kitarri," lausus Melicent muiates.

"Hurra.." naeratas Payson.

Mel'il sai toit peagi söödud ning joonud veel klaasi tühjaks, lükkas ta taldriku endast pisut eemale, toetades küünarnukid lauale.

"Peaks vist minema.." poetas Hannah vaikselt üle huulte. Mingit huvitatavat teemat polnud ja niisama oli igav passida.

"On sul kuhugi kiire?" küsis Melicent.

"Ei.. siin on igav. Lähme õue? Kelgutama?"

"Kelgutama?" küsis Mel imestunult, taaskord aknast välja kiigates. Nägi üpris sula moodi välja.

"Mm.. jah. Miks mitte?"

"Noo.. Ma ei tea. Õues on märg ja külm ja.. Pärast tuleb siis lumest tilkuvana koolimajja tagasi minna," üritas Melicent leida põhjused, miks mitte minna.

"Kardad?" küsis ta kulme kergitades ja kavalal toonil. "Noo.. me võime veel.. kummitama minna ja siis ma kuulaksin hea meelega, kuidas sa kitarri mängid.."

"Kes siis kelgutada kardab," lausus Melicent muiates. "Pigem kardan haigestuda." Teised varjandid talle ka väga ei meeldinud.

"Selge.." vastas ta õlgu kehitades. "Siis.. võiks.. ee.. niisama istuda ja rääkida.. aga see on igav. Maitea, mul on ideed otsas.."

"Lähme siis kelgutama," lõi Melicent käega. Aga miks mitte? Vahest oli ju täitsa tore pisut lõdvalt võtta ja käituda mitte sugugi oma eale kohaselt.

Hannah naeratas võidurõõmsalt ja tõusis püsti. "Aga kust me kelgu saame? Ja siis peaks soojemalt riidesse panema.."

Melicent mõtles pisut. Tõesti, kust nad kelgu saavad? "Laename kellegilt?" pakkus neidis muiates. "Ja soojemalt muidugi. Mul peaks ühikas isegi paksud püksid ja jope olema, mille ma meelega igaks juhuks kaasa võtsin."

"Laseme tagumiku peal?" tõi Hannah veel ühe varjandi välja. "Aga jah.. peaks jah laenama. Aga kellelt? Vaevalt, et kellegil kooli territooriumil mingit kelku leidub. Varastame?" ütles tütarlaps. Varastamist ta loomulikult tõsiselt ei võtnud.

Tagumiku peal mäest alla laskmine ei kõlanud just kuigi hästi. "Äkki on mingi kelgulaenutamiskohad olemas?"

"Ma kahtlen. Läki siis äkki uisutama?" tegi Hannah järgmise ettepaneku.

"See kõlab juba pisut paremini," lausus Melicent muiates. Jaa, uisutada talle meeldis. Ja tänu oma tantsuskustele, oli tal selleks ka väga hea tasakaal olemas.