Serious business

"Kui see jõuab menti on kõik persses," ärritus Chris. "See pole ju midagi, kõik on korras," lisas ta.

"Siis tee nii, et see politseisse ei jõuaks ja klaari asjad rahulikult ära. Kaks täiskasvanud meest peaksid sellise ülesandega siiski hakkama saama," lausus William resoluutselt.

Kuradi lihtne oli öelda, et mine klaari oma asjad rahulikult ära mehega, kes teie esimesel kohtumisel sulle rusikaga näkku virutas juba siis, kui sa talle alles hei ütlesid. Chris ohkas. "Ma räägin temaga," lausus ta siis.

"Tubli," sõnas Will lühidalt. "Kui sul rohkem muresid pole, siis oled hetkel vaba."

"Tänan," sõnas Chris, tõusis toolilt ja lahkus ruumist.

----

Will istus enda laua taga, ees lahtine ajakiri, kus akadeemias palju jutuainet tekitanud artikkel ilutses. Seal oli kirjas kaks vägagi tuttavat nime ning mees oli enda kabinetti lasknud kutsuda ühe neist - Amanda.

Amanda sammus pilku maas hoides direktori kabineti ukseni ja koputas siis sellele, paotades ust pisut. "Te kutsusite mind," sõnas tüdruk vaikselt ja astus ruumi sisse, nähes, et seal kedagi ees polnud. Talle oli juba ammu selge, miks direktor temaga rääkida tahtis ja ajakiri mehe ees vaid kinnitas tüdruku kahtluseid.

"Võta istet," sõnas William toolile viibates ja laotas siis ajakirja tüdruku ette lauale. "Selgitaksid ehk?"

Amanda lükkas ukse kinni ja ohkas siis vaikselt, vajudes toolile kössi. "See oli kõigest töö. Ma maksin ajakirjas töötamisega siin õppimise eest," lausus tüdruk.

"Kas sa teadsid siia kooli tulles sellest ülesandest? Tulidki sa siia plaaniga artikkel kirjutada?" uuris mees edasi. Tüdruku näost ja olekust oli aru saada, et ta oli päris karmide tagajärgedega silmitsi pidanud seisma.

"Ei," vastas Amanda tugevalt pead raputades. "Ma kirjutasin enne uudiseid, aga ma tahtsin tegelikult intervjuudeni välja jõuda ja Danielle, see on mu boss, ütles, et kui ma selle artikliga niiöelda naelapea pihta löön, siis ta laseb mu intervjuule," selgitas tüdruk veidi alandlikul toonil.

"Oli see intervjuu siis seda väärt?" küsis William vastu seljatuge toetudes ja ristas rinnal käed, silmitsedes tüdrukut, kulm kortsus. Oli too üldse piisavalt vana, et teda sedasi nuhina kasutada sai?

Amanda vaikis tükk aega ja hingas viimaks sügavalt sisse, püüdes end maha rahustada ja kõik halvad mõtted tahaplaanile lükata. "Ei," vastas ta.

"Seda ma arvasin," lausus William ja võttis ajakirja tüdruku eest ära, asendades selle stipendiumitaotlusega. "Ma nägin seda maali kunstiklassis. Sellisest andest piisab, et avaldus esitada. Ja ma soovitaksin sul ajakirjandusega väike paus teha."

Amanda naeratas vaid korraks. Tüdruk oli kartnud, et ta visatakse lihtsalt välja või miskit. "Ma tegin lõpparve," sõnas ta vaikselt ja nihkus toolil ettepoole, uurides paberilehte.

"Vähemalt mõistad sa ise ka, et sa valesti tegid," lausus Will, üritades positiivseks jääda ja ulatas tüdrukule siis ka pastaka.

"Liigagi hästi," sõnas Amanda vaikselt ja võttis pastaka vastu, asudes ridu täitma. Avaldus polnud eriti pikk ja tüdruk sai kiiresti valmis.

William kasutas aega ja lasi ka Chrisi kabinetti kutsuda. "Ma lasen komisjonil selle üle vaadata. Nädala lõpuks peaksid vastuse saama," sõnas mees Amanda käest paberit võttes.

Amanda noogutas hajameelselt ja hakkas juba tõusma, kõheldes siis korraks. "Kas ma võin minna?" küsis tüdruk igaks juhuks. Chrisiga ta küll väga kokku põrgata ei tahtnud.

"Jah, see on kõik. Hoia jamadest edaspidi eemal, eks?" sõnas William naeratades.

Chris jalutas mööda kooli koridori dire kabineti poole. Jalas mustad teksad, seljas must kapuutsiga pusa. Kapuuts peas, käed taskus. Ta nägi üsna räämas välja, isegi rokkari kohta. Kutt koputas kabineti uksele ja avas selle siis, tõmmates kapuutsi peast. "Te kuts...." kutt silmitses Amandat vaid sekundiks. "Ma võin hiljem tagasi tulla," pomises ta ja hakkas ära minema.

"Olgu, aitäh," sõnas Amanda viimaks tõustes ja viis pilgu siis uksele. "Ma lähen ise," lausus tüdruk vaikselt ja astus sammu ukse poole.

"Astu sisse, Chris," lausus William mehele noogutades, pannes tüdruku avalduse lauanurgale.

Chris astus ukse eest ära ja sammus dire laua juurde. Mida tema tegi üldse? Ah jaa, eksisteeris ja aeles ajakirjanikuga, et too saaks temast loo kirjutada. Nii ütles vähemalt ta manager.

Amanda lahkus Chrisile otsa vaatamata kabinetist ja sulges enda järel ukse.