Pisut trenni

Bryan noogutas taas. "Kust sa pärit oled?" hakkas noorukit see siis huvitama.

"San Fransiscost," vastas neidis. "Ja sina?"

"Inglismaalt, Walesist" vastas Bryan siis nüüd samale küsimusele ning muigas kergelt. "Mis sa veel vabal ajal huvitavat teed?" uuris noormees. "Peale trenažööride peal rassimise?" lisas ta veel ning muigas kavalalt.

Bryan'i vastuse peale kergitas Melicent kulme. "Nii kaugelt?" imestas ta. Tema küsimuste peale muigas neidis. "Võta teatavaks, et tegelikult eelistan ma rattaid trenažööridele," mainis ta. "Aga üldiselt tegelen ma siiski muusika ja tantsimisega, mida ma siin ka õpin."

"Pidin siia lihtsalt tulema, kuna kool on ju tasemel" kommenteeris Bryan siis Mel'i imestust. "Ma üldiselt eelsitan väljas jooksmas käia" mainis ka nooruk siis hulka. "Vabal ajal kuidas pidudega on?" uuris noormees taas.

"Pidude vastu ei ole mul midagi," vastas Melicent naeratades. Tõsi see oli - ühest korralikust peost ta kohe kindlasti ära ei ütleks. Vana harjumus ilmselt.

Noormees noogutas õrnalt. "See on hea" vastas ta siis seepeale. Bryan ise käis ju ka pidudel, kui midagi kusagil toimus.

"Miks hea?" ei saanud Melicent aru.

"Sest ka mul pole midagi pidude vastu" lausus Bryan seepeale ning naeratas endamisi.

"Saame koos pidudel käia," kergitas Melicent muiates kulmu.

"Täpselt sellepärast see hea ongi" lisas Bryan siis ning naeratas.

Melicent muigas taaskord, katsudes riideid. Tundusid päris kuivad. Ta võttis need kätte ning läks duširuumi. "Ma lähen panen end riidesse," lisas ta selgituseks noormehele ning lukustas siis ukse.

Bryan noogutas siis. Ka ta ise võttis enda riided ning pani end riidesse. Aga tal polnud vaja kusagile mujale minna, ta tegi seda seal samas.