Pisut trenni

Üldjuhul meeldib Bryanile jooksmas käia, kuid hetkel oli ta laisk ning läks jõusaali, et jooksulindil seda teha. Noorukil oli kaasas väike käterätik ning veepudel, mille ta siis ühele pingile seal asetas. Bryan astus ühe jooksulindi peale, kus ta kõndimisega alustas. Peagi ta juba sörkis. Jõusaal oli tühi, kuna kell oli kusagil pool 12 paiku õhtul.

Natuke naljakas oli nii hilisel ajal trenni tegema minna, kuid millegipärast ei tulnud Melicentil und ja kuna ta õue ei saanud, läks ta jõusaali. Sinna sisse sadades, jäi ta üllatunut ukse peale seisma, kui ühte noormeest samuti seal nägi. Tuli välja, et ta polegi ainuke imelik. Neidis noogutas tervituseks poisile ning asetas oma veepudeli ja rätiku ilmselgelt tema omade kõrvale. Mel läks trenažööri peale ning alustas 'sõitmist'.

Bryan noogutas kiirelt tütarlapsele, kes sisse jalutas. Nooruk ise oli lihtsalt jooksmisega nii teemas, et ei hakanud midagi rääkima. Ta ju hingeldas juba, kuna kopsumaht oli tal suhteliselt väike tänu suitsetamisele. Alles mingi aja pärast lõpetas ta jooksmise, lülitades masina välja. Ta läks rätiku juurde ning kuivatas pisut kaela juurest. "Ebatavaline aeg trenni tegemiseks, kas pole" lausus noormees. Bryan võttis oma veepudeli ning jõi sellest siis paar lonksu.

"Pisut ehk ikka," lausus Melicent kergelt muiates. Teda ei häirinud sugugi trenažööriga sõitmise ajal rääkimine, kuigi seda vast jooksmisega võrrelda ei saanud. Samas, tänu heale kopsumahule, oli neidis ka võimeline tolle teise ajal vabalt rääkida.

Bryan naeratas endamisi ning jalutas siis tüdruku trenažööri ette. "Bryan olen" lausus ta siis enda tutvustamiseks. Oleks ju tore teada neidise nime, kellega räägid.

"Melicent," tutvustas neidis ennastki. "Meeldiv tutvuda," lisas ta muiates.

Bryan noogutas endamisi ning toetas siis end kätega trenažööri vastu, vaadates Mel'i poole, endal õrn muie näol. Ta lihtsalt jälgis praegu, ega öelnud midagi. "Mida sa õpid siis?" uuris Bryan.

Kui noormees end kätega vastu trenažööri toetas, kergitas Melicent kulme, oodates, kas ta nüüd ka ütleb midagi. Neidis vaatas niikaua Byranile otsa, samal ajal jalad pedaalidel väntamas, kuni too midagi küsis. "Muusikat ja tantsimist," vastas ta siis. "Ja ise?"

Bryan noogutas mõistvalt siis, kui oli Melicent'i vastuse ära kuulanud. "Põhiala on kunst ja lisa on tantsimine" lausus ta siis ning naeratas endamisi, tõugates end õrnalt trenažööri vastast eemale, võttes siis paar lonksu oma veepudelist.

"Selge," sõnas neidis muiates. "Niisiis sa joonistad?" Melicent'i jalalihased hakkasid juba vaikselt tunda andma, sest oli ta ju vändanud juba üpris tükk aega. Sellegipoolest ei tahtnud ta lõpetada, sest tema jaoks hakkakski õige trenn alles siis, kui see ennast tunda annab.

Bryan noogutas Melicent'i küsimuse peale. "Joonistan ka jah, aga põhiliselt meeldib pildistada" seletas noormees siis ning muigas kergelt, kui nüüd jälle jooksulindi poole liikus. "Ja milline on su lemmik muusikainstrument?" uuris Bryan, tahtes sellega teada saada, mida Mel mängib.

"Oh, pildistada on lahe," lausus Melicent. Talle meeldis endalegi vahepeal ringi käia ja midagi kaameraga jäädvustada. "Kitarr on suurepärane - seda saab igalpool kaasas kanda ja mängida. Samas on klaveri kõla nii ilus."

Pildistada oli tõeti lahe. "Mulle meeldib jäädvustada midagi enneolematut, mõnusat, hubast - kuid samas jube ilusat" üritas Bryan nüüd seletada, mida kõike ta pildistada tahaks. "Kunagi mängid mulle kumbagi neist?" uuris Bryan siis hetke pärast ning naeratas õrnalt, kui Mel'i poole vaatama jäi.

"Kui sa soovid," vastas Melicent muiates. Tal ei ole kunagi midagi mängimise vastu olnud ja publikut ta ju ometigi ei kartnud..

Bryan noogutas hetke pärast. "Sooviksin küll jah" lausus ta siis vastu ning muigas õrnalt. Taaskord läks ta lindile ning hakkas aeglaselt kõndima. "Peale trenni lähed edasi kohe tuttu?" uuris Bry siis.

Melicent mõtles hetke. Praegu tal igatahes und ei olnud ja polnud sugugi kindel, kas see tal ka pärastpooel tuleb. Võib-olla, kui ta palju trenni teeb, on ta lõpuks piisavalt väsinud, et magama jääda? "Arvatavasti," vastas ta siis venitades, pöörates pilgu Bryanile. "Või on sul mingid muud plaanid?"

"Lausa kaks" lausus Bryan siis ning naeratas kergelt. Siiski ei hakanud ta neid kohe välja laduma. Kas Melicent üldse tahab teada mis need on? Bryan muigas siiani, jälgides nüüd tütarlast.

"Nii?" kergitas Melicent muiates kulme. "Jagaksid ehk minuga ka?" Kes teab? Äkki on need ka head ideed ja neiu ei peagi tagasi magama minema.

Bryan muigas taas kavalalt, kui kuulis, et Mel neid mõtteid teada tahab. Neidis oli uudishimulik. "Üks variant oleks minna muusika klassi või kusagile, kus sa klaverit mängida saaksid. Ja sealt edasi oleks variant minna kooli katusele või kusagile, kust näeb tähti, võtta mingit jooki kaasa, kasvõi kohvi" rääkis noormees siis, ise ikka lindil kõndides. "Need on algsed mõtted, aga kui sa sealt midagi paremat oskad tuletada, siis lase käia - ma olen suur kõrv" lisas ta naerdes.

Melicent mõtles noormehe pakkumiste peale. "Kitarri ega klaverit ma hetkel ausalt öeldes mängida ei viitsi," lausus ta. "Aga katusele minna.. Kas seal mitte luuk ees pole ja kas see mitte keelatud ei ole?"

"Ma olen kuulnud, et luuk on lahti" lausus Bryan. "Ma pole seal enne käinud, aga kunagi on ikka esimene kord" rääkis noormees siis. Ta ise oleks küll nõus minema sinna. "Keelatud kohad ongi ju kõige ahvatlevamad" lisas ta ning tegi Melicent'ile kiirelt silma. "Aga me võime ka kusagile mujale minna, sest und mul tõesti pole" lisas ta ning naeratas.

Melicent hammustas huulde, olles endiselt kahevahel. Ta pilk suundus trenažööri peale, kus näitas sõidetud kilomeetrite arvuks 10. Kuidas ta juba nii palju jõudnud oli? "No olgu peale," andis ta lõpuks järele.

"Nii et meil on diil?" küsis Bryan siis üle ning naeratas endamisi. Tema kõnnak muutus kiiremaks, kui ta paarile nupule vajutas.

"Jah," sõnas melicent ning muigas siis. Ta lihased andsid juba tõesti tunda, niiet ta väntamise lõpetas ja trenažööri pealt maha ronis. Oli tunne, nagu jalad sõidaksid siiamaani edasi. Tüdruk venitas neid pisut ning läks siis mati peale, et kõhulihaseid teha.

Bryan muigas endamisi, kui vastust kuulis. Nüüd vajutas ta jälle nuppe ning peagi ta sörkis aeglaselt, taaskord. Ta ise jälgis aga Melicent'i.