Roosa panter

"Mismõttes midagi on puudu?" küsis Chris kulme kortsutades.

"Pildilt. Mingi väike detail, mis pildi täiuslikuks teeks," selgitas Amanda. "ma tahan, et inimesed suudaksid neid pilte vaadates enda silme ette terve näidendi manada, ilma, et need üldse näitemängu puutukski."

"Ma ei mõista," vastas Chris segadusse sattudes.

"No.. Näiteks kui sa näed valget poolikut maski, meenub sulle Ooperifantoom. Mingi selline detail, mis kõik üheks tervikuks seoks," üritas Amanda oma mõtteid kuidagi selgemaks muuta.

Chris silmitses dekoratsioone: "on sul aimu ka, mis näidendit siin eteendatakse?"

"Eip," sõnas Amanda lõbusalt muiates. "Aga ma võin ise mingi näidendi nende rekvisiitide põhjal välja mõelda näiteks," pakkus neiu ja võttis ühe tehismarmorist samba pealt kuldset tooni keskaegse kiivri. "Ma pakun, et midagi.. vana," muigas Mandy.

"Äkki just midagi uut. Midagi enneolematut," muigas Chris.

"Kuidas oleks.." sõnas Amanda mehe juurde astudes ja võttis ettevaatlikult talt päikeseprillid eest. Need olid nagunii siseruumides täiesti ebavajalikud aksessuaarid. Neiu asendas prillid kiivriga ja muigas siis üpris naljaka vaatepildi üle. "Rokkstaarist sõdalane?" lõpetas ta oma üsnagi veidra pakkumise ja pani prillid korralikult Chrisi särgikaeluse külge rippuma.

Chris naeris: "ma pean sulle nüüd modelli mängima?" Ta ristas rinnal käed, ajas selja sirgu ja tegi tähtsa näo pähe.

"Ma arvan miskipärast, et sulle sobib see amet," naeris Amanda ja astus sammukese tagasi, tehes Chrisist pildi. Ekraanile piiludes vaatas sealt vastu udukogu ja neid muigas kergelt, lülitades kaamera tagasi tavarežiimile. Tavaliselt ta ju taolisi totraid vigu ei teinud.. Samas pildistas ta tavaliselt ka üksinda. Mandy astus veel mõned sammud tagasi ja kükitas, tehes veel mõned pildid. "Tee nüüd vihane nägu pähe. Sa oled sõdalane ometi," muigas tüdruk.

Chris tegi nagu kästud ja manas ette vihase näo. Modell polnud ta varem olnud, aga kaamerale poseerinud küll ja küll, seega ebameeldivust ta ei tundnud.

"Mitte nii vihase, et sa mind hirmutama hakkaksid," sõnas Amanda kerge naeratusega ja tegi veel mõned pildid, viies pilgu taas vaid korraks ekraanile. Tal polnud tavaks kaamera ekraanilt pilte üle vaadata.

"No sorry," muigas Chris ja tegi lihtsalt totaka näo pähe.

Amanda puhkes naerma ja tegi kiirelt veel ühe pildi. See ilme lihtsalt tuli jäädvustada. "Sina olidki puudu," mainis neid muiates.

"Tohoh," muigas Chris ja toetas oma küünarnuki kipsist kujule pähe.

"No tuleb nii välja ju," sõnas Amanda ja naeratas siis, tehes veel mõned pildid. "Väga head pildid tulevad välja," lausus neiu püsti tõustes. Ta ei öelnud seda mitte enda kiitmiseks - pealegi polnud Mandy ju pilte läbigi vaadanud.

Chris muigas kavalamalt, kuskilt leidis ta mõõga ja nüüd poseeris ta sellega. Küll niisama uhkustades, siis tehes nägu, nagu ta võitleks kellegagi.

Amanda naeris lõbusalt, klõpsides järjest pilte. Chrisil tuli see kogu poseerimisvärk tõesti hästi välja ja neiu tegi endale mõttes märkuse, et ta kunagi mehel maalimise jaoks ka poseerida laseks. Kui Mandy lõpuks piisavalt julgust kokku saab muidugi.

Suure poseerimise käigus ajas Chris ühe kipsist kuju oma aluselt maha ja see kukkus põrandale. "Ups," naeris ta, kuju õnneks katki ei läinud. Ta tõstis kuju tagasi oma kohale.

Amanda reageeris kiiresti ja instinktid jõudsid ehmatusest ette, kui ta kukkuvast kujust pildi klõpsas. Säriaeg polnud küll paigas ja pildil oli liikumist näha, aga see neiule sobiski. "Tuled ja kukud kohe laamendama.." noomis Mandy muiates.

"See juhtus kogemata," muigas Chris, kui oli kiivri kujule tagasi pähe pannud ja näitas neiule keelt.

"Nagu väike laps," muigas Mandy ja tegi mehest pildi. "Nalja saaks, kui ma need pildid nüüd mõnele ajakirjanikule maha parseldaks.."

"Sa ei teeks seda," muigas Chris kavalalt.

"Kindel ikka?" küsis Amanda sama kavala muigega. "Äkki oli see algusest peale mu plaan? Tegelikult ma mängisin väikest süütukest, et sa midagi ei aimaks, aga ma olen hoopiski ajakirjanik, kes sind luurama saadeti..?"

"Ajakirjanik ka veel?" küsis Chris ja muigas. "Sa ei saaks nende piltide eest mitte midagi," mainis noormees ja võttis oma t-särgi seljast. "Siit võib nüüd aga midagi juba tulla," lausus ta kavalalt.