Roosa panter

Amanda paotas väikese saali ust ning pistis kõigepealt pea sisse, vaadates saalis ringi. Tema kuulduste kohaselt oli seal paar päeva tagasi mingisuguse etenduse proov toimunud ja laval olid kõik dekoratsioonid paika sätitud. Mandy polnud aga kuigi kindel, kas ta seal viibida tohib, mille tõttu ta pisut kartlikult edasi hiiliski, olles valmis, et keegi kohe kuskilt välja kargab ja temaga õiendama kukub. Kui neiu oli rahulikult ja märkamatult lavatrepini jõudnud, julges ta viimaks rahulikult hingata ja kepsles trepist üles, hoides kaela riputatud kaamerat ühe käega kinni.

Chris sammus jalgu peaaegu et lohistades mööda kooli koridori edasi, käed pükste taskus. Tal olid jalas mustad tavalisest kitsamad teksad ja seljas tumehall t-särk, millel juhtumisi oli tema bändi logo. Tal lihtsalt oli neid t-särke kõige rohkem. Harjumusest olid tal ka päikseprillid ees.
Chris märkas, kuidas teises koridori otsas üks neidis ühest uksest sisse vupsas. Ta muigas endamisi ja seadis sammud selle sama ukse juurde. Ukse avanud, lasi ta sel enda selja taga kinni langeda. Mees silmitses laval seisvat neidu ja küsis: "ühemehe shõu?"

Amanda oli lava servale astunud ja hetkeks sinna kõlkuma jäänud, vaadates laval uuriva pilguga ringi. Kuid ukse paugatus äratas neiu mõtetest, pannes ta sedavõrd võpatama, et Mandy sammukese taha ehk siis ühe astme võrra alla pidi astuma. Igaks juhuks haaras ta ka käsipuust kinni, kuid tasakaal säilis ja neid julges end ümber pöörata, et tulijale ka pilk heita. "Ära palun ehmata sedasi," muigas Mandy ümber pöörates ja vakatas siis. Miskil põhjusel oli ta arvanud, et tulijaks oli mõni neiu, aga päris sedasi ei kukkunud välja. Pealegi oli ta nagu toda kutti kuskil näinud..

"Vabandust," muigas Chris ja astus edasi. "Sa tegeled näitlemisega?" küsis ta jutu jätkuks ja viis pilgu laval olevatele dekoratsioonidele. Alles lava servani jõudes võttis ta oma käed taskutest välja.

Amanda naeratas õrnalt ja pööras end siis uuesti ümber, astudes tagasi lavale. "Mitte eriti.." vastas neiu pilku kutile viies. Oli ebaviisakas ju rääkida kellegagi, olles samal ajal tema poole seljaga. "Ma tulin siia tegelikult pildistama," selgitas Mandy, tõstes pisut kaamerat, millest ta endiselt kinni hoidis.

"Ah nii," noogutas Chris ja vaatas siis saalis ringi. "Ja mida täpsemalt?" küsis ta muiates. Tema meelest polnud seal midagi, mida pildistada.

Amanda muigas ja tõstis kaamera, klõpsates mehest kiire pildi. "Sind," sõnas ta lühidalt ja sammus siis laval edasi. "Siin on nii palju pildistada ju," lausus Mandy siiski ka pisut normaalsemaks selgituseks. Laval oli igasugu kraami, mida iga erineva nurga alt pildistada ju. Mehest tehtud pilt seisis endiselt kaamera ekraanil ja Amanda pilk langes sellele, kui ta kaamerat silme ette tõstma hakkas. Ja alles pildi kujul tundis ta mehe ära ning tõstis kiirelt üllatunud pilgu, et tolle isikus oma silmadega veenduda.

"Sa ei teadnud ju et ma siia tulen," mainis Chris ja lasi siis ka oma silmadel üle laval oleva kraami käia. "No kui sa seda just nii ütled," tema kunstnike veidratest nurkadest väga aru ei saanud.

"Sa oled Chris," sõnas Amanda ja naeratas siis taas veidi häbelikult. "Ja sa arvatavasti vihkad seda, kui inimesed sedasi reageerivad kui nad su ära tunnevad," lisas neiu pilku mujale viies. "Vabandust," sõnas ta veidi vaiksemalt.

"Tegelikult on see natuke lamedam, et ma sinu nime ei tea," lausus Chris. "Ja ma olen sellega harjunud. Ebameeldiv on see, kui väikesed fännid tänaval pikali jooksevad," muigas noormees.

"Amanda," sõnas neiu naeratades ja ajas siis silmad suureks. "Kas nii on päriselt juhtunud?" küsis Mandy, kujutades juba vaimusilmas ette, kuidas Chris fännide alla mattub. Hollywood'i kujutlus külakuhjast..

"Mul on ihukaitsjad, kes sellised asjad ära hoiavad, aga mõnikord on küll selline tunne, et kui nad saaks, siis nad rebiks mu lõhki," lausus Chris ja naeratas. "Nii et sa tegeled siis hoopis kunstiga," arvas mees nüüd, viies teema endalt kõrvale.

"Igaühele tükike," muigas Amanda ja noogutas siis. "Näitlemine pole mulle kunagi sobinud. Mulle ei meeldi tähelepanu. Kunst on rohkem selline.. Lavatagune. Inimesed näevad teost, mitte mind."

"Tähelepanu on mu keskmine nimi," muigas Chris kavalalt ja ronis samuti lavale. "Siit avaneb päris võimas vaade rahvale," mainis ta, seistes näoga saali poole.

"Kas sa sellepärast muusikaga nii avalikult tegeledki? Sulle meeldib laval?" küsis Amanda pilku mehele viies. Vaade oli võimas küll, aga neiu jaoks siiski hirmutav.

"Ei, mitte selle pärast," Chris muigas, "muusika on minu elu, õhk ja ainus armastus. Mis võiks veel vägevam olla, kui see, et ma saan teha muusikat ja seda teistele edasi anda?" Noormees pööras end rohkem neiu poole. "Tähelepanu on vaid boonus. Ja tihtipeale on see pigem miinus, kui pluss," lisas ta mõtlikult. "Aga esineda mulle ikka meeldib," lisas ta siis.

Amanda kuulas Chris'i ja naeratas õrnalt. "See kõlab väga.. kirglikult," mainis neid muiates. "On vist päris hea midagi nii väga armastada ja teada, et sa just seda teha tahad," nentis Mandy.

"Jap, on küll," noogutas Chris ja naeratas kavalalt. "Ja sa suhtud sama kirglikult kunsti?" uuris Chris.

"Ma ei tea.." sõnas Amanda kahtlevalt. "No kui ma ei tea, siis järelikult ei suhtu. Mulle meeldib kunst ja tantsimine ka ja isegi muusika, aga.. Ükski neist pole nagu see."

"Meil kõigil on oma rada," muigas Chris, "küll sa endaoma ka leiad," lisas ta targalt.

"Kuuekümneselt kiiktoolis sokki kududes avastan, et ma tahan ka rokkstaariks saada," turtsatas Amanda. Neiu haaras kaamera taas paremini kätte ja pani selle makro peale, sammudes lavale üles seatud dekoratsioonidele lähemale. Mandy klõpsis paar pilti ning hammustas siis huulde, vaadates mõtlikult ringi. "Mu vend on su fänn," sõnas tüdruk kükki laskudes. Vaikus oli lihtsalt liialt imelik.

"Kasvõi muigas Chris. Ka tema jäi dekoratsioone vaatama, kui neidis järsku teatas, et ta vend teda fännab. "Ja sina pole?" küsis ta kavalalt neidist vaadates.

"No nii palju, kui ma su muusikat kuulnud olen - mida on palju, sest mu vend ei mõista, et volüüminuppu saab vaiksemaks keeramiseks ka kasutada - siis on su muusika tõesti päris hea," muigas Amanda.

"Nice," muigas Chris kavalalt ja kergitas kelmikalt kulme. "Sa oled oma fotodega kuskile jõudnud ka?" küsis nooruk ja astus neiule lähemale.

"Midagi on puudu," sõnas Amanda pilku taas laval ringi käima lastes ja tõusis püsti, viies silmad tagasi Chris'ile. "Ja ma ei suuda välja mõelda, mis see olla võiks."