Sööklas sööki sonkimas

"Päris elu võiks ka nii lihtne olla nagu filmides," nentis Joseph enda kohvi edasi juues. See hakkas niigi maha jahtuma juba.

"Võiks," noogutas Chris. Filmis näis tõesti kõik palju lihtsam.

"Räägime millestki positiivsemast," pakkus Joseph ja mõtles siis hetke. Midagi ei tulnud pähe. Feil.

"Millest?" küsis Chris pilku Joshile viies.

"Ee.. Väljas läheb soojemaks juba. Varsti hakkab päike ka korralikult paistma ja.. Saab randa ja puha," vatras Joseph huupi.

"Selleks läheb ikka päris mitu kuud aega," lausus Chris pilku jälle aknale viies.

"Talisuplus siis näiteks. Karastad end ja puha. Ma kuulsin, et see pidi tervisele kasulik olema," sõnas Joseph targalt. Ta ise läheks küll vaid relva ähvardusel jäisesse vette, aga siiski.

"Saad kopsupõletiku nii veel," lausus Chris muiates. Ta suutis nüüd juba muiata.

"Need karastajad ei saa ju. Ega ma ka nõrgem pole," sõnas Joseph tähtsalt. "Nipp on see, et vee all hingata ei tohi. Kopsud ei saa arugi, et külm on."

"Vee all nii või naa natuke ebamugav hingata," muigas Chris laiemalt. Sellist totakat juttu oli hea ajada.

"Püüad mõne kala kinni ja siis teed tagurpidi suust-suhu hingamist.." pakkus Joseph, krimpsutades siis nina. "Mu mõtted lähevad liiga rõvedaks juba." Ja seda teeb talle vähene uni..

"Rõvedaks tõesti," muigas Chris pilku Joshil hoides.

"Ma ajan kõik sinu kaela," muigas Josh. "Sina lennutad mu mõtted alati võssa."

Chris naeratas. Joshiga oli mõnus üle pika aja rääkida. "Nii et mina panen sind kaladest mõtlema. Ma ei teagi nüüd, kas ma suudan seda komplimendina võtta," muigas kutt.

"Ikka suudad. Kaladest saab vägagi häid komplimente," muigas Joseph. "Sa oled voodis täielik hai näiteks," turtsatas ta siis.

Chris turtsatas samuti naerma. "Külm ja libe?" küsis ta siis irvitades.

"Ma pidasin selle all küll pigem osavat ja raevukat silmas, aga noh.. Eks mulle sobivad mõlemad variandid," muigas Joseph.

Chris muigas ja silmitses Joshi huuli, siis pööras ta pea ära. Nii kangesti tahaks neid veel suudelda.

"Mis on?" küsis Josh kavalalt, nihkudes õige natuke lähemale. Ta oli märganud ju küll, kuhu Chrisi pilk liikus.

"Midagi," muigas Chris ja hammustas oma alahuult. Veel lähemale? Äkki ta peaks ära minema. Aga Josh oli ju täpselt ees.

"Ma vihkan seda, kui sa nii teed," muigas Josh pilku nüüd ka Chrisi huultele viies. Lihtsalt vastupandamatu ju.. Mees vähendas vahemaad nende huulte vahel veelgi, suutmata lõpuks vastu panna ja suudles Chrisi.

Chris hingas sügavalt sisse ja... vastas suudlusele, tõmbudes siiski peagi eemale. "Ma ei taha sulle jälle haiget teha," sosistas ta mehele silma vaadates. Sööklast kostuvaid ahhetusi oli liigagi hästi kuulda.

Josh muigas kergelt, kehitades siis endamisi õlgu. "No eks sa ise tead," otsustades mees lõpuks, mõeldes taas korraks Joshuale. Aga no kurat tema ka aru ei saanud, kui tõsine see värk neil oli ju. Nii et.. kas see oleks petmine? Arvatavasti küll.. keeruline.

"Aitäh sulle," lausus Chris naeratades.

"Aitäh?" kordas Josh küsivalt kulme kergitades. "Suudluse eest? Teinekordki," muigas mees lõbusalt.