Haavu lakkumas

"Kindlasti, see oleks lahe," muigas Chris, "peaasi, et ma muusikaga edasi saaksin tegeleda."

"Mängid näiteks Camp Rock kolmes mõnd staari," tögas Amanda naerdes.

"Tsss, ma pole veel lepingule alla kirjutanud," lausus Chris surmtõsiselt.

Hetkeks jäi Amanda meest uskuma ja vaatas teda vägagi üllatunult, aga ajapikku jõudis kaine mõistus kohale ja neiu puhkes lõbusalt naerma.

Chris muigas samuti. "Tegelikult mulle on pakkumisi tulnud küll, nüüd, kus ma siin koolis käin. Aga hetkel tahan ma oma plaadi ära lõpetada ja kui ma peakski mõnda pakkumist tõsisemalt kaaluma, siis pean ma selle läbi arutama kooli direktoriga," selgitas Christopher.

"Kooli direktoriga? Mis temal sellest?" küsis Amanda mõistmatult.

"No vaata. Kõik siinsed õpilased on piltlikult öeldes tema vara ja kui keegi tahab kuskil filmis osaleda, peab direktor veenduma, et nad sellega kooli nimele häbi ei tee," selgitas Chris. "Mulle tuli üks pakkumine, mis manageri arust direle meeldiks. Pmst peaks ma mängima mingit elupõletajast rokkarit, kes kohtab imelist baleriini ja siis me armume ja kogu film keerleb ümber muusika ja tantsu," rääkis Chris.

"Nagu tõsieluline dokumentaalfilm juba," muigas Amanda. "Ja miks see direle meeldima ei peaks?"

"Ei, mu manager arvab, et see meeldikski talle, ma ise ei ole sellest väga huvitatud," muigas Chris.

"Aa.. No miks nii siis?" uuris Amanda muiates. "Kõlab täitsa sinu moodi ju."

OT: Ma olen ilmselgelt liiga unine.

"Sest ma ei oska üldse tantsida ja see kõlab tõesti liiga dokilikult," muigas Chris.

"Kindlasti on teil seal enne mingisugused kursused ka ja värki. Ja mina võin ka õpetada," muigas Amanda. "Kuigi samas.. Eks see ole vist parem ka, kui sa seda pakkumist vastu ei võta."

Chris naeris. "Miks parem?"

"No sest esiteks peaks sa mingi tsikiga suudlema ja mida kõike veel ja siis pealegi poleks sul üldse aega minuga olla ja kõige tipuks avastaksid sa, et ma olen kõigi nende modellide ja näitlejannadega võrreldes liiga tavaline," vuristas Amanda ja naeratas siis kergelt.

"Otse vastupidi," muigas Chris. "Modellid ja näitlejannad on minu jaoks tavalised, sina oled eriline," lausus nooruk ja vaatas Amandale otsa.

"Sul on vist endiselt väga uimane olla," muigas Amanda pilku Chrisile viies.

"Jah, aga ma tean, mida ma räägin," muigas Chris.

"Ma ei oleks selles nii kindel," sõnas Amanda lõbusa naeratusega.

"Sest see oled sina," muigas Chris.

"No kui ma nii eriline olen, siis ma peaks ju tark ka olema. Järelikult ma olen tavaline ja ei saagi millestki aru," seletas Amanda ja muigas siis rahulolevalt oma ülimalt loogilise teooria üle.

"Ei. Tarkus ei mängi mitte mingisugust rolli, sest kõik modellid on ülimalt lollid. Aga minu jaoks on modellid tavalised, sest ma hängin nendega palju," selgitas Chris.

"Nii et tegelikult olen mina eriline, sest ma olen.. tavaline," muigas Amanda. "Kõlab päris loogiliselt küll jap."

"Sa oled enda jaoks tavaline. Miks sa aru ei saa, et sinu tavaline pole minu tavaline," muigas Chris.

"See jutt läheb liiga keeruliseks juba," naeris Amanda. "Ühesõnaga, sa oled liiga uimane."

"Sina oled uimane, et sa must aru ei saa," naeris Chris ja avas nüüd nende korteri ukse.