Ekskursioon sai läbi

Eleanor pani kii tagasi sinna, kust ta selle enne mängu võttis. "Pigem kohaeelistusi," naeratas Ellie. Ta ei olnud linnaga ega kooli ümbrusegagi veel kursis, ta polnud koolimajast väljagi jõudnud veel.

"Hmm" mõmises Bryan siis. "Kuidas kõlab kohvik? Koos klaasi veini ja mõne magustoiduga?" pakkus noormees siis välja, toetades end nüüd piljardilaua vastu.

"Igavalt?" muigas Eleanor, teades, et tegelikult on see täitsa mõnus. Juhul, kui kohvik on hubane ja väherahvastatud. Neidis oleks kohvikule eelistanud pigem mingit rannapiknikku või muud sellist väliskohta, kuid lumi teda ei kutsunud. Mitte praegu, kui tal polnud talvesaapaidki. Ellie on oma elus vaid korra lumega kokku puutunud, kuid siis oli ta alles laps.

"Siis jääb täna ära" lausus Bryan. "Kuna hetkel mul rohkem pähe ei tule" lausus ta ning naeris kergelt. "Kui sa just ümber ei mõtle ja ise enda soove välja ei käi.

"Kahju," sõnas Eleanor täiesti siiralt. Ju siis veedab ta tänase õhtu oma toas mitte midagi tehes, sest endiselt ei olnud tal aimu, kuhu ta minna tahaks. Talle meeldisid üllatused, kuid iseennast oli raske üllatada.

"Või kui mul midagi huvitavat just pähe ei tule" lausus ta ning naeris kergelt, istudes uuesti diivanile.

"Võimalik," naeratas Eleanor ning läks kohviautomaadi juurde ning vajutas musta kohvi nuppu.

Bryan istus diivanil ning lasi pea kuklasse, sulgedes hetkeks silmad.

Saanud omale topsitäie kuuma musta kohvi, viis ta selle lauale jahtuma. Seejärel võttis ta kapi peale mängukaardid, istus diivanile ning hakkas neid ajaviiteks segama. Tütarlapsel oli kerge püsimatu olek, vaikuses paigalistumine polnud üldse see, mida ta hetkel teha tahtis. Ta asetas kaardid samuti lauale, läks siis lähima arvuti juurde ning lülitas selle sisse, et sinna vaikusesse pisut muusikat saada.

Bryan vaatas nüüd kaardipakki, mida Eleanora vahepeal segas. Korraks mõtles ta, et võiks kaarte mängida, kuid tüdines peagi sellest mõttest. Muusika oli vaikusesse aga hea mõte.

Ellie pani mängima loo, mis teda viimasel ajal koguaeg kummitanud oli. Seejärel läks ta jälle kaarte segama, ise vaikselt kaasa lauldes.

"Lemmiklugu?" uuris Bryan siis hetke pärast, kui pisut aega laulu kuulanud oli. Eleanora laulis seda vaikselt kaasa.

"Üks paljudest lemmikutest," vastas Ellie ja muigas siis,"aga varsti tüütab ära ja siis enam ei ole."

Bryan noogutas kergelt. "Eks see ole jah igast lugudega nii, mis sulle meeldivad" lausus nooruk. Kõigil oli nii.

Ellie võttis laualt kohvitopsi ning läks arvuti juurde ning istus toolile, pannes topsi sinna lauale. "Soovilaulu on?" küsis Eleanor, püüdes meenutada midagi head. Meelde tuli vaid üks lugu, sest see ainult kummitas. Aga seda ta just kuulas.

Bryan mõtles hetkeks. "Travie McCoy ft. Bruno Mars - Billionare" lausus ta lõpuks siis ühe laulu.

"Travie misasi?" küsis Ellie, hakates kergelt naerma. Täiesti võõras esitaja, täiesti võõras laul.

"McCoy" kordas Bryan siis ning naeratas kergelt Eleanorale.

"Umm.." Eleanor turtsatas kergelt. Lootusetu. "Tule kirjuta ise."

Bryan muigas kergelt ning läks arvuti juurde, trükkides sinna laulu esitaja ja nime. Pannud play, hakkas rahulik muusika mängima.

Eleanor hakkas automaatselt pead muusika rütmis liigutama ning sulges silmad. Tegemist oli koheselt endassematva lauluga.

"Ma arvasin, et see sulle meeldib" lausus Bryan siis ning toetas end arvutilaua vastu.

Eleanor avas silmad ja vaatas siis arusaamatul pilgul Bryanile otsa:"Ma olen nii läbinähtav?"

Bryan raputas pead. "Mitte seda" lausus ta. "Paljudele lihtsalt meeldib see" lisas ta selgituseks.

Eleanor naeratas rahulolevalt. Kui nii, siis oli kõik hästi. Ellie võttis laualt oma topsi ning võttis sealt siis lonksu.