Ajame juttu!

"Kõikide õpilastega magate?" küsis Zooey pisut teravalt. Noo see oli siiski päris veider, et dire talle niimoodi kaela langes.

"Muidugi mitte," sõnas Will koheselt, kulm kortsu tõmbumas. "Sa lihtsalt.. Ma ei oska seda seletada."

"Juhtusin siin olema?" küsis Zooey ja itsitas vaikselt. Dorektoril oli enese rahuldamine pooleli ja siis sattus Zooey sinna.

"Jaa, hea lähedalt võtta vaata," sõnas Will sarkastiliselt ja muigas siis. "Mis sa itsitad?" küsis mees lõbusalt.

"Ei, vahet pole," lausus Zooey pead raputades. Ta liibus oma selja ja tagumikuga rohkem Willi keha vastu ja hoidis enda käsi mehe kätel.

"Nüüd mind hakkas just huvitama," muigas Will. "Räägi välja," sõnas mees.

"Mkmm," muigas tüdruk ja pööras end ümber. Ta tõstis ühe jala ümber Willi, liibus talle lähemale ja suudles meest ahnelt.

Väike kavalpea.. Nüüd ei huvitanud Willi enam muidugi miski muu peale Zooey enda. Ahnelt suudles ta tüdrukut vastu, keerates end neiu peale.

Zooey põimis mõlemad jalad mehe ümber ja suudles ta huuli ahnelt.

***

Zooey hingeldas ja vaatas mehele naeratades silma. Siin kabinetis hakkas talle aina enam meeldima.

Will naeratas rõõmsalt vastu ja kinkis neiule pehme suudluse. Ja siis veel ühe. Ja ühe veel. Ja siis ühe veel. "Sa oled magus," mainis mees lõbusa muigega.

"Tegelikult on see võimatu, sest inimese nahk on peaaegu alati soolane. Ainult siis mitte, kui ta alles pesemas on käinus," seletas tüdruk targalt.

William naeris mahedalt, suudeldes taas neiu huuli. "Minule tundud küll täitsa magus," sõnas mees kindlalt.

Zooey muigas samuti ja suudles meest kirglikult vastu.

Will tõmbus naeratades eemale ja silmitses Zooeyt uurivalt. "Sa oled ilus," sõnas mees ja muigas siis kergelt. "Mis kõlab väga läilalt, aga siiski."

Muje Lily huulil jäi püsima. Mnjaa, kõlas küll natuke läilalt. Eriti arvestades seda, et Ryan tüdrukule seda mitmeid kordi korrutas. "Ma peaks minema vist," lausus neidis naeratades.

"Juba?" küsis Will kurvalt ja haaras tüdruku uuesti enda kaissu. "Fakt, et sa tingivat kõneviisi kasutasid, näitab, et sa tegelikult ei taha minna," sõnas mees kindlalt ja muigas siis endamisi.

"Aga kui keegi tahab siia tulla?" küsis tüdruk. "Pealegi," ta tõmbus mehest eemale ja tõusis istukile, hakates pilguga oma riideid otsima, "milleks viivitada millegagi, mis nagunii lõpeb?"

"Siis nad peavad lihtsalt ootama," sõnas Will samuti istukile tõustes ja kortsutas siis kulme. "Nii pessimistlik maailmavaade?"

"Realistlik," parandas Zooey ja tõusis diivanilt, hakates end riide panema. Kõik oli tore ja kena, kuni see kestis, aga mehed ju olidki ainult seksi peal väljas.

"Sa ei saa nii öelda, kui sa ei tea, mis siin juhul reaalsuseks on," sõnas Will ka end riidesse pannes. "Sa ei tunne mind."

Zooey tõmbas omale veel pusa selga ja ta oligi riides. Tüdruk põimis oma käed ümber Willi kaela ja naeratas. "Ära nüüd mossita, aga reaalsus on see, et sina oled direktor ja mina õpilane ja see, mis siin juhtus oli/on ebaeetiline," lausus neidis ja surus siis oma huuled meheomadele.

Will oli vaid püksteni jõudnud ja jättis särgi kus seda ja teist, pannes ka enda käed Zooey ümber. Pehmelt suudles ta tüdrukut vastu, tahtmata lahti lasta.

Zooey lõpetas suudluse ja naeratas. "Ei mossita?" küsis ta. See oli veider. Tema peaks mossitama, mitte Will.

"Ei mossita," kinnitas Will lõbusalt muiates, hoides ikka veel tugevalt tüdruku ümbert kinni.

Zooey toetas oma pea Willi õlale ja silmitses mehe lauda. Ta märkas laual väikese tüdruku pilti. Sekundiga tõukas ta Willi endast eemale ja virutas talle kogu oma jõust kõrvakiilu. "Sa igavene meeshoor!" käratas ta, pisarad tikkusid ta silma. Ta juba hetkeks mõtles, et võib meest uskuda, nüüd tuleb välja, et direktoril oli lihtsalt vaja temaga magada sest oma naine enam ei kõlvanud. Tüdruk tormas pisarsilmi ukseni ja püüdis seda lahti kiskuda, aga see oli lukus.