Chris vs Chris

Dell läks jõusaali ja hakkas soojendust tegema. Siis suundus ta poksikoti juurde ja valmistus trenniks.

Chris astus samuti jõusaali, et veidi jõudu teha. Trenni pidi ju ka tegema. Alustada tuli soojendusega. Jõukas märkas Christopher veel üht kutti. Kui too poleks nii kangesti tuttav tundunud, oleks noorukil savi olnud. "Hei," tervitas mees teist kutti.

Dell heitis pilgu noormehele, vaatas teda altkulmu, astus sammu lähemale ja virutas paremsirge vastu mehe lõugu.

Tänu löögi ootamatusele hammustas Chris keelde ja lendas selili põrandale. Keelest immitses kiiresti palju verd ja seda oli kohe pea terve suu täis. "Mis sul viga on?" küsis ta käeseljaga suunurgast voolavat verd pühkides. Ta teadis, et ta kõigile ei meeldinud, aga selliste vihkajatega polnud mees varem kokku puutunud.

Chris vaatas oma poolvenda altkulmu "Sa oled rämps," sõnas ta ja virutas noormehele jalaga ribidesse. Dell pöördus ringi ja hakkas minema sammuma.

Chris haaras käega oma ribidest, kuid ei tõusnud. Ta ei saanudki tõusta, valus oli. "Kui sulle mu muusika ei meeldi, ära kuula. Sa ei pea enda väljendamiseks mulle kallale tulema," pomises Christopher pahaselt, end arusaadavalt.

Chris pööras ümber ja vaatas Chrisi. Ta sammus tagasi oma poolvenna juurde "Sa ei teagi?" karjus ta ja lõi Chrisi veel korduvalt jalaga rindkeresse "Küsi oma isalt!"

Chris sai mitu hoopi ribidesse, enne kui nooruk taipas end eemale veeretada. Ta tõusis seina najale toetudes püsti. Külg oli meeletult valus. "Mida ma ei tea?" küsis ta, suu endiselt verd täis. Kui palju ta seda ka ei neelanud, keelest voolas seda ikka juurde ja tal hakkas juba iseenda verest halb. Siis aga meenus talle, kus ta noormeest varem näinud on. Oma isa sahtlis olevatel fotodel. See tüüp oli ta poolvend. "Ryan?" küsis Chris nii igaks juhuks. "Mida mina sulle tegin?"

Dell ei teinud Chrisi kuulmagi. Ta sammus oma venna juurde, võttis tal kraest kinni ning virutas talle parema rusikaga korduvalt näkku. Ryani sõrmes oleva sõrmusega lõi ta katki Chrisi huule.
Lõpuks lõi ta oma poolvennale põlvega kolmnurka, lasi mehest lahti ja läks ära.

Chris vajus seinanajale kägarasse, hoides kätega enda ümbert kinni. Ta oigas seal mõnda aega ja kui noormees oli viimaks võimeline tõusma, lonkis ta oma korterisse. Kuna kogu see vanglajama tal endiselt peakohal rippus ei julgenud ta sellest kellelegi rääkida. Kes teda usuks nagunii, kõik tundsid teda ju kui ringilaamendajat.