Ekskursioon sai läbi

Bryan noogutas. "London on tõesti ilus. Aga Wales meeldib mulle rohkem" lisas ta. Ta ju nimelt elas Wales'is. Noormees võttis lonkse kohvist, mis nüüdseks lausa leige oli, aga siiski kannatas juua. Kohvi oli üks parimaid asju üldse.

Eleanor jõi oma kohvi lõpuni ning tõusis diivanilt, et tühi tops prügikasti visata. Seejärel kohendas neidis oma pluusiserva, tõmbas juuksed ühele õlale ning sättis end mugavalt diivanile tagasi. Tütarlapsel oli igav ning ta ei osanud sellega mitte midagi peale hakata.

Bryan jälgis tütarlast, kui too oma topsi ära viskas ja siis tagasi istuma tuli.

"Mida?" muigas Eleanor, kui Chrisi pilku endal tundis. Veider oli olla, kui keegi tema iga liigutust jälgis.

Bryan muigas, kuid raputas siis pead. "Ei midagi" lausus ta ning naeris.

Eleanor kallutas pea viltu. "Nähh, ma juba lootsin," sõnas Ellie naeratades.

Bryan muigas ning naeris seejärel. "Olgu, olgu, ma ütlen välja" lausus nooruk. "Sa oled ilus" lausus ta hetke pärast, ja seda vägagi tõsiselt, vaadates Eleanora poole.

Eleanor naeratas lõbusalt, tõusis siis diivanilt ning möödus Bryanist ning sasis noormehe juukseid, mida väga sasida ei andnudki. "Tule, mängime parem," lausus Ellie, hakates omale kiid valima. "Keeldumisega ma ei lepi." Eleanor oli valmis ükskõik milleks, peaasi, et noormees nõustuks.

Bryan naeris endamisi, kui neidis ta juukseid sasida üritas. Need olid lihtsalt niivõrd lühikesed ja niigi juba sassis, et kasu polnud. "Ja mis siis saab, kui ma siiski keeldun?" uuris noormees ning muigas kavalalt, jälgides nüüd taas Eleanorat, kes endale kiid valis.

"Sa ei taha teada," muigas Eleanor,"niiet tule parem vabatahtlikult." Elliel lihtsalt polnud tegelikult ühtegi ideed, kuidas noormest endaga mängima sundida.

Bryan mõtiskles siis endamisi, tõusis siis püsti, kuid raputas pead. "Ma siiski tahan teada" lausus ta ning istus uuesti diivanile, jälgides Eleanorat, endal muie huulil.

Eleanor asetas endale välja valitud kii piljardilauale ning vaatas siis Bryani poole, kes just äsja keeldunud oli. "Oh, ole nüüd," lausus Ellie, kõndis noormeheni, võttis tal kahest käest ja üritas teda püsti tõmmata. Maaplika küll, aga vot nii palju jõudu ei ole, et endast raskemat vedada.

Bryan naeris endamisi, kui Eleanora teda püsti üritas saada. Lõpuks tõusis noormees siiski ise. Tal ei olnud piljardi vastu mitte midagi.

"Nonäed, ma teadsin, et sa tahad sama palju mängida kui mina," muigas Ellie ning läks siis kuule paika sättima. "Mängueelistusi on?" uuris Eleanor. Tema oskas vaid kahte mängu - tavalist pooli ja kaheksat palli-, aga tal ei olnud mitte midagi selle vastu, kui talle midagi uut õpetatakse.

"Mm, ma ei teagi nüüd. Ma oskan seda, kus ma löön kas triibulisi või ühevärvilisi ja lõpuks musta kuuli" lausus Bryan. "Kuidas iganes seda ka ei nimetata" lisas noormees ning naeratas kergelt, endale kii kätte võttes.

"Siis mängime seda," muigas Ellie, sättides siis kuulid nii, nagu selle mänguga peab. "Sina lööd lahti," ütles Eleanor, tema avalöögid olid liiga nõrgad.

Bryan noogutas siis ning astus laua ette, suhtides valget palli. Noormees tegigi avalöögi, kuid mitte ükski ei läinud sisse.

Eleanor vaatas kuule, püüdes endale kiirelt mingit süsteemi valmis mõelda. Talle ei meeldinud piljardit niimoodi mängida, et ta oma järgmisi lööke ette ei planeeri. Mõni hetk hiljem oli kolm triibulist augus. Alustuseks tundus piisas. Ellie oleks ühe kuuli veel kindlasti auku saanud, kuid see oli ilusti augu lähedal - äkki Bryan eksib, lüües kogemata ise selle kuuli auku. "Sinu kord," lausus neidis, kui oli meelega ühe möödalöögi teinud.

Bryan jälgis piljardilauda ning kortsutas kulme. "Ma olen endale päris hea vastase saanud" lausus noormees siis ning muigas endamisi, kui uuris, palle laual. Ta lõi üht ühevärvilist, mis läks sisse. Seejärel teine. Ka kolmas. Ka neljas, aga järgmine läks mööda. "Ja see oli juhus" lausus ta ning naeris endamisi. Tavaliselt tal nii hästi ei lähe.

Eleanor kergitas lauaseisu vaadates üht kulmu. "Sellega ma ei arvestanud," lausus Ellie kergelt muiates. Ainus kuul, mille Eleanor hetkel sisse lüüa oleks suutnud, asus seal augu ääres. Ta ei tahtnud seda sealt veel sisse lüüa. Seetõttu tegi ta ühe suvalise löögi, lootes, et ta nüüd kogemata musta sisse ei löö. Juhtus vaid see, et üks ühevärviline kukkus kolinaga auku. See ei olnud hea, üldse mitte hea. Bryanil oli nüüd ideaalne võimalus kõik oma kuulid auku saada, mustaga läheks keeruliseks ainult, aga kes teab, mis imesid see mees tegema hakkab.

Bryan naeris endamisi. Tal oli veel kaks kuuli, lisaks kaheksale, vaja sisse saada. Bryan tegi löögi, mis läks sisse, kuid järgmine veeres juba mööda. Taaskord oli Eleanora kord.

Elliel oli neli kuuli järgi, lisaks mustale kuulile. Kerge vaevaga lõi neidis kaks kuuli auku. Auguäärset palli polnud ta siiani puutunud. Eleanor püüdis suht laua keskel olevat triibulist sisse saada, kuul põrkas august mööda, suundudes otse tolle auguäärse pallini, koksates selle auku. Eleanor naeratas rahulolevalt - koba peale oli ka hea mängida. Nüüd oli tema viimane triibuline samuti augu juures. Tütarlaps lõi selle üsna sihtimata auku. Järele jäänud musta kuuli ta auku ei saanud. Eleanor leppis juba kaotusega - noormehe kuuli asukoht oli hea,samuti ka musta. "Näita nüüd, kui mööda sa lüüa suudad," lausus Ellie kerge naeratusega.

Bryan naeris ning raputas pead. "Kuna ma olen lõvi tähtkujust, siis kaotus ei tule kõne allagi" lausus ta ning sihtis siis ühevärvilist palli, mis läks sisse. Nüüd oli musta kuuli kord. Ja sees. Ta tõstis pilgu ning vaatas Eleanora poole. "Aga hea mäng oli. Võitja viib kaotaja välja" lausus Bry. "Kaotaja valib koha, kuhu minna ja mida teha" lisas ta ning muigas endamisi, kui siis paar sammu neidise poole astus.

Eleanor oli ambur ja tal polnud aimugi, millise iseloomuga ta olema peaks. Ellie hakkas Bryanile just õnne soovima, kui noormees võitmise-kaotamise tingimused välja ladus. Kas selliseid asju mitte enne mängu kokku ei lepita? Neidis jäi nõutult vastasele otsa vaatama. "Hea mäng oli küll jaa," nõustus Ellie,"aga...välja.." Tingimus, et tema koha valima peab, ei meeldinud talle üldse. "Sina valid koha või kõik jääb katki," lausus Ellie, vaadates endiselt Bryanile otsa.

Bryan teadis väga hästi, et sellised asjad peab enne mängu välja mõtlema, aga noorukile meeldis niipidi. Näinud, et Eleanorale see väga ei sobinud, kortsutas ta hetkeks kulme. "Sul ei ole soove?" uuris ta ning naeratas endamisi.