Oleme põhjalikud.

Zooey istus puhketoas diivanil ja värvis markeriga maja plaanil ära ruumid, kus ta juba käinud on, kus ta veel käinud pole ja kuhu tal asja pole. Kõik muidugi eri värvi. Tüdruk oli nii ametis, kõik ülejäänud paberid tema mapist olid ümber tema diivanil laiali.

Bryan uuris igalpool ringi. Tema ringkäik viis teda nüüd aga puhketuppa, kust ta ühe tüdruku leidis. Too istus diivani peal ning värvis midagi - huvitav vaatepilt. Kõik paberid olid tema ümber laiali, kuid neidist ei paistnud see häirivat. "Ja millega tüdruk tegeleb?" uuris Bryan siis hetke pärast, kui siis ukse juurest siis vaikselt diivani poole jalutas, endal õrn naeratus huulil.

Zooey tõstis pea ja kui taipas, et temaga oli kõneletud, vähe sellest, temaga kõnelenud kutt oli rängalt kena, punastas tüdruk kergelt ja lahmas oma paberid ülehelikiirusel kokku. Ta pakkis kõik oma asjad kiirelt oma mappi, see nägi natuke pungis ja naljakas välja, aga see selleks. Emily tõmbas oma jalad diivanile ja põimis käed ümber põlvede: "mitte millegagi," vastas ta häbelikul piuksuval häälel. Ta kortsutas kulme ja köhis oma hääle siis puhtaks: "mitte millegagi," vastas ta nüüd oma tavalisel häälel.

Noormees jälgis nüüd tütarlapse kiiret reageeringut, kuidas too kõike järsku koristama hakkas. Bryan kergitas pisut üllatunult, kuid siiski lõbustatult, kaht kulmu, jälgides siiani tüdrukut. Kuulnud siis lõpuks vastust, naeris ta endamisi. "Olgu, võibolla alustasin pisut valesti. Bryan on nimi" lausus ta ning astus veel paar sammukest tüdrukule lähemale. "Bryan Powell" lisas ta siis uuesti, mainides seekord ka oma perekonnanime. Neidis oli hetkel oma suure pungis mapiga kuidagi eriti armas, kui ta oma suurte silmadega Bryani poole vaatas.

"Zooey Emily Dale," tutvustas Lily ka ennast ja naeratas sõbralikult. Järsku ei osanud ta kohe kuidagi käituda. "Ma olen uus siin koolis," lausus ta, et kutt jumala eest minema ei kõnniks ja temaga ikka rääkima hakkaks. Tüdruk sulges silmad ja kirus end mõtteis. "See oli ju täiesti idiootne lause praegu Zooey, rahune nüüd ja räägi inimesega inimese moodi," manitses neidis end. Ta avas uuesti silmad ja vaatas oma suurte silmadega noormehele otsa.

Kuulnud tüdruku nime, Bryan muigas ikka kergelt. Muie venis aeglaselt naeratuseks, kuna see et ta end tutvustas, oli märk, et ta siiski ei kartnud Bryanit või midagi. Kuulnud järgmist lauset, oli noormees veendunud, et päris vaikusesse nad ehk ei jää. "Kusjuures, ma ka" lausus Bryan siis seepeale ning muigas. "Mitmendast korterist oled?" uuris ta siis.

"Esimesest," sõnas Zooey ja naeratas. Poisi nimi oli nii tuttav, huvitav, kust ta seda kuulnud olid. Järsku lõid ta silmad särama, kui ta selle ära tabas. "Me oleme korterikaaslased," lausus ta naeratades. Tüdruk pigistas oma mapi ja vaatas poisile silma. Kas ta kavatsebki seal seista ja mitte istuda?

Kuulnud, et Zooey samuti esimesest korterist on, läksid Bryani simad samasuureks, kui neidisel muidu olid, kuid need vajusid peagi ära. "Ilmselt läksin ma nii kiiresti hommikul ringkäiku tegema, et ei tutvunudki oma uute korterikaaslastega" rääkis Bryan seejärel. "Aga väga meeldiv" lisas ta siis ning alles nüüd istus diivanile, Zooey kõrvale. "Et siis sina ja Kathy, aga kolmandat korterikaaslast pole ma ikka veel kohanud" lisas Bryan, teadmata isegi, kas tegu on poisi või tüdrukuga.

"Madison Smith," sõnas Zooey, "on meie neljas korterikaaslane," lisas neidis, et kõik arusaadav oleks. "Mis alasid sa õpid siis?" küsis neidis viisakalt ja mängis sõrmedega oma mapil.

Bryan kolme tüdrukuga? Pole paha. Noormehe huulile ilmus kaval naeratus. "Ma õpin kunsti ja lisaks on tantsimine" lausus ta ning naeratas siis.

"Oh, sa tantsid?" kergitas Zooey üllatunult kulme. Tegelikult polnud siin midagi imestada, see oli kunsti kool, siinsed õpilased tegelesidki asjadega, millega iga tavalise keskkooli õpilased ei tegelenud. Aga Bryan oli niisamagi nunnu ja nüüd ta tantsib ka veel.

"Noh, see ei ole küll mu põhiline huvi, aga jah" vastas Bryan seepeale ning naeratas pisut laiemalt. "Ja sinu alad?" uuris noormees siis sama. Äkki neil oli ka ühiseid tunde?

"See on tõsiselt lahe," noogutas Zooey asjalikult ja pigistas oma mapi. Ehk oleks tapidanud selle käest ära panema. Aga ta ei suutnud ju sellest ometigi loobuda.
"Ma pole veel otsustanud," vastas neidis noormehe küsimusele. "Näitlemine oleks kindlalt põhiala, aga ma lugesin, et lisaalasid võib olla ainult üks ja ma ei suuda otsustada, kas muuska või tantsimine. Mu ema on näitlejanna ja isa on produtsent, seega näitlemine on alati mu kirg olnud..." tüdruk vaikis. "Ma plädisen liiga palju. Vabandust," vabandas neidis ja punastas kergelt. "Täiesti loll oled. On raske suud natuke kinni hoida?" pahandas ta endaga mõtteis.

Bryan kuulas huviga. Kuulnud nüüd tüdruku viimast lauset, naeris ta õrnalt. "Ei pole hullu. Ma kuulan huviga" lisas ta ning naeratas nüüd laialt, kui Zooeyle otsa vaatas. "Aga kahjuks ei oska ma sind aidata, kumma sa valima peaksid. See on siiski sinu otsus" lisas ta. Mõlemad alad olid tõesti head. Bryanil oli sama valida, aga ta võttis siiski tantsimise.

Lily noogutas asjalikult. "Tõenäoliselt ma lasen viimaks oma vennal see julm otsus ära teha," vastas tüdruk siis ja muigas. Ta oleks juba oma vennast pläägutama kukkunud, kuid suutis end tagasi hoida. "Kaua sa kunstiga oled tegelenud?" küsis neidis viisakalt ja naeratas soojalt. Tema põsele tekkis väike armas lohuke, mida tüdruk ise väga ei sallinud.

Bryanile aga meeldisid põselohud väga, mistõttu ta muigama hakkas. "Nii kaua, kui ise end mäletan" lausus ta ning naeratas. "Juba väiksena tahtsin vanemate kaamera võtta ja ikka ise pilte teha. Lõpuks ma saingi väikese digika ja siis aina suurema kaamera" seletas Bryan.

"See on äge, et üks kutt üldse viitsib millegi niisugusega tegeleda," lausus Zooey ja naeratas. Ta pigistas ikka veel oma mapi. "Enamus kutte ei viitsi üldse millegagi tegeleda ja laisklevad niisama. Sellised on ise ka igavad," seletas Lily edasi. Vaikust oli ju nii raske taluda. "Kunst tõmbab sind rohkem, kui tants?" küsis tüdruk. Mõlemad olid ägedad huvid, aga tants oli Zooey'le endale rohkem hingelähedane.

Noormees noogutas siis kergelt. "Rohkem, kui tants jah" kinnitas ta. "Tants huvitab sama palju, kui näiteks laulmine" rääkis nooruk siis edasi. "Mul oli sama jama. Ma pidin valima tantsu ja muusika vahel" rääkis Bryan siis. "Aga otsustasin tantsu kasuks. Ilmselt sellepärast, et see nõuab rohkem füüsilist vastupidavust" seletas ta.

"Sulle meeldib end füüsiliselt proovile panna?" küsis Zooey ja naeratas. See oli ka jällegi lahe kuttide puhul, kui nad end füüsiliselt kuskile edasi tahtsid arendada. Zooey ise väga vastupidav selles suhtes polnud, aga seal sai ta süüdistada ainult oma sunniviisilist dieeti. Ometigi sai ta tantsimisega hästi hakkama ja ka laval tuli näitlemisega toime.

"Noh. Kas just proovile panna, aga seal olen ma füüsiliselt tegevuses" seletas Bryan. "Kuigi vahest satun ka jõusaali, aga kui viitsimist pole, siis on tantsimine ikka mingi füüsiline tegevus" rääkis noormees siis taas pikemalt.

Zooey noogutas asjalikult, oskamata midagi enam küsida või öelda. Kui ta kohe midagi välja ei mõtle, tüdineb Bryan temast ära. Lily hoidis hinge kinni, justkui see aitaks tal mõnele heale ideele tulla. Ta mapp oli tal endiselt peos ja tahtmatult mõtles tüdruk sellele, kui kortsus on paberid selle mapi vahel. Täiesti kohutav. Pärast peab hakkama neid siluma. Võib-olla peab üldse uued koopiad tegema. Pagan küll ta nägi nendega juba niipalju vaeva. Em hingas välja ja siis uuesti sisse. Ta istub kena kutti kõrval ja mõtleb mingitest lollakatest paberitest. Ilmselgelt pole tema ajus kõik ikka korras.

Bryan ohkas endamisi, kui siis mugavalt diivani seljatoele. "Mis sul edasi plaanis praegu on?" uuris noormees mõne hetke pärast. Nooruk ise mõtles, et peaks pisut tukastama, sest uni hakkas kuidagi peale tükkima.

"Ma enne jalutasin koolimaja peal ringi ja mõtlesin, et kas on mõni koht, kus ma veel käinud pole. Siis ma otsustasin, et ma tulen siia ja vaatan oma majajuhilt, kus ma olen käinud ja kus mitte, aga see tundus ikka veidi segane, sest kui see kaart mul silme ees oli, läks mul juba meelest, kus ma olen käinud ja kus mitte ja ma tahtsin oma jutuga jõuda selleni, et ma hakkasin oma maja plaani ära värvima, et ma teaks, kus ma käinud olen ja kus mitte, et ma siis teaks, kuhu minna ja kuhu mitte. Ja tegelikult mu loo point oli see, et mul otseselt pole mingeid edasisi plaane tänaseks," vuristas Zooey hästi kiirelt ja naeratas siis. Kui tal midagi seletada oli vaja, siis kukkus ta alati kiiresti rääkima.

Bryan kuulas huvitunult ning naeratas endamisi. "Kusjuures, ma ei teagi, kus ma olen käinud või ei ole" lausus noormees seepeale. "Kaardi idee pole paha" kiitis ta siis ning muigas taas.

"Sa ei arva, et see on tobe?" küsis Zooey pisut kahtlevalt. "Mu vend peab mind hullukeseks vist juba," naeris Lily ja pani oma mapi kapile. "Ma tegelikult tavaliselt nii süstemaatiline ei ole, aga kui ma olen uues kohas, siis olen ma kergelt närvis ja püüan kõike süsteemi järgi korras hoida," vuristas neidis taas kiiresti. Mis tema sinna teha sai, kui see tal loomuses oli.